Lavastaja Tiit Ojasoo sõnul tegi teater Vanemuine talle ja kunstnik Ene-Liis Semperile ettepaneku rokk-ooperi loomiseks juba tunamullu, ent siis jäi asi ajapuudusel soiku. Nüüd siis võeti see taas käsile ning konsultandiks paluti ei keegi muu kui Rein Rannap. Tema on ka enamiku ooperis kõlavate lugude autor. Ning muide – selle mehe nime kannab teose üks tegelaskujudest. «Loomulikult oleme Rannapiga palju rääkinud ka ansambli tollasest eluolust,» märgib lavastaja, ent nendib siiski, et kindlasti ei lähe tema ja konsultandi visioonid tulevasest lavateosest kokku. «See ei saakski nii olla,» möönab Ojasoo. Lugu lähtub muusikast «Rannap on ju ise kõik selle, millest jutustame, läbi elanud, ja mina olin ausalt öeldes sel ajal suhteliselt noor. Aga nagu teatris ikka – üks asi on teater, teine asi see, mis tegelikult toimus. Kindlasti ei tule lavastusest tõest ajaloodokumenti. Sellist plaani pole meil Ene-Liisiga kunagi olnud ja seda me ka ei tee. Meie räägitav lugu lähtub otseselt muusikast.» Ojasoo ja Semperi kahasse kirjutatav stoori jälgib põhimõttelist ajalist arenguprintsiipi, sest eks muutus ka Ruja muusika ajas üsna palju. Ojasoo, kes on viimasel ajal veetnud mitmeid unetuid öid bändi plaate kuulates, toob näiteks Ruja ühe kuulsama loo «Nii vaikseks kõik on jäänud». Nimelt on see üks ansambli esimesi salvestatud palu. Ent kui kuulata sama pala 15 aastat hiljem lindistatud versiooni, on mulje tajutavalt teine. Süžee läbivaks liiniks saab pillimeeste elu loomevabaduse poolest rängal Nõukogude ajal ning vahetult enne suurt rahvuslikku ärkamist kaheksakümnendate lõpul. «Ei, keskseks tegelaskujuks ei ole Urmas Alender,» pareerib Ojasoo, «kõik kolm kuulsamat bänditegelast – Alender, Rannap ja Jaanus Nõgisto – on kesksed tegelased. Oluline roll on ka Margus Kappelil ja Igor Garšnekil. See on ikka bändi, mitte ühe inimese lugu.» Lavastaja lisab, et loomulikult käsitlevad nad ka armastuse liini, sest mis teater see ilma armastuseta ikka on. Lembeliine tuleb suisa mitmeid. Nagu ka erinevaid lahendust vajavaid konflikte. Muide, reaalsed Kappel, Rannap, Nõgisto ja Garšnek on endale juba varakult reserveerinud istekohad saalis, asuvad ju neid kehastama hoopis teised inimesed. Alenderina hakkab ilma tegema Sergo Vares, Rannapina Priit Võigemast, Nõgistona Risto Kübar ja Kappelina Arno Tamm. Näitlemisoskus tähtis Rollid sai jagatud juba läinud sügisel, mil korraldati vastav konkurss. «Kes on tugevam laulmise poole pealt, sellele andsime näitlemise ülesandeid, ja vastupidi. Olen leitutega väga rahul,» kinnitas Ojasoo. «Näitlemisel on selles rokk-ooperis igatahes väga suur tähtsus. Kui keegi tahab kuulata Ruja laule sellisena, nagu Alender neid laulis, on võimalik osta plaat ja see kodus mängima panna. Teatris on oluline, mismoodi neid laule interpreteeritakse.» Lavastajal olevat Ruja muusika tänaseks lausa pealuu sisse kulunud, kuid tüütavaks pole need palad sellegipoolest muutunud. «Sest nii meloodia kui lüürika, mis neis kokku saanud, on äärmiselt õnnestunud,» kiidab ta. Proovid algavad 9. aprillil, esietendus on 15. augustil ning kokku plaanitakse vaid kaheksat etendust. «Lava tuleb päris keeruline,» teatab Ojasoo. «No ikka väga keeruline ja mahukas. Hakkame mängima Vanemuise kõrval platsil ja lavale tuleb ehitada 70ndate Mustamäe korter, kus peab olema kõik näha, mis seal sees toimuma hakkab... Etendused toimuvad iga ilmaga – laval on katus peal ja ilm on soe!» Rokk-ooper Rujast • Helilooja ja konsultant Rein Rannap, lavastaja Tiit Ojasoo, lavastaja assistent Robert Annus, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme • Osades Sergo Vares (Teater NO99, Alender), Priit Võigemast (Tallinna Linnateater, Rannap), Risto Kübar (Teater NO99, Nõgisto), Arno Tamm (Kappel). • Teistes osades Evelin Pang (Tallinna Linnateater), Margus Prangel (Eesti Draamateater), Aivar Tommingas, Eva Klemets, Martin Kõiv, Laura Peterson, Ragne Pekarev, Markus Luik, Robert Annus, Tõnis Mägi • Esietendus on 15. augustil Tartus |
