Birgitta festival tõotab kunstilisi kõrghetki 09.08.2006 00:01 Immo Mihkelson
Alates reedest toimub Pirita kloostri varemetes Tallinna
suvisesse kultuuriellu nii mõnegi tipphetke pakkuv Birgitta festival, mille
kunstiline juht on Eri Klas.
Dirigent Eri Klas Foto: Margus Ansu
Paeluva kavaga üritust korraldav Tallinna Filharmoonia toob teist korda aset leidva Birgitta festivali ühe tunnusena esile teatraalsust, kuna suurema osa programmist võtavad enda alla ooperietendused ja lavastuslike elementidega suurvormiesitused.
Tangouuendajana tuntud Astor Piazzolla tango-ooperi «Maria de Buenos Aires» lavastab Peeter Volkonski ning mõned peaosalised on selles tükis lõunamaise keeva verega välissolistid. Et lavakujundus on Hardi Volmerilt, on sellest oodata vahvat ja üllatuslikku ooperietendust.
Helikoni uus ooper
Uuenduslikkuse tõttu (kuri)kuulus ja heas mõttes kõmuline Moskva ooperiteater Helikon toob Pirita kloostrivaremete vahele kaks uue elu saanud klassikatükki: need on Mozarti «La clemenza di Tito» ja «Apollo et Hyacinthus». Mõlema lavastaja on Dmitri Bertman ja dirigendiks Vladimir Ponkin.
Lisaks sellele mängib Helikon Birgitta festivalil ka Dmitri Šostakovitši omal ajal skandaalset ja heliloojale üksjagu ebameeldivusi tekitanud ooperit «Mtsenski maakonna Lady Macbeth».
Venemaal sai Helikoni lavastus neli ülimainekat Kuldse Maski auhinda.
Eri Klasi juhatusel
Taas esitatakse Birgitta festivalil Carl Orffi kuulsat suurteost «Carmina Burana». Sedapuhku mängivad-laulavad Eri Klasi dirigendikepi all ERSO ja Moskva Novaja Opera koor. Tantsulavastuse pakub muusikale tantsuteater Fine 5.
Samas esituses on võimalik omaette kontserdil kuulata ka Verdi Reekviemi. Punkti panevad Birgitta festivalile 20. augustil Ultima Thule ja Tõnis Mägi, kes esitavad rokkbändi tuntumaid lugusid koos Tallinna Kammerorkestriga.
Välisminister Urmas Paet selgitab, miks on meilegi oluline, et Aafrika pääseks vaesuse lõksust ja lõppeksid põgenikepaatide massilised randumised Euroopas.
Miks Eesti kergejõustik kärssab, küsib Priit Pullerits, esitades pika
faktiloetelu meie aegade esinduslikuma ja paljulubava EMi-koondise traumade ja
kõrbemiste valguses. Pulleritsu meelest puudub kergejõustikus Mati Alaveri
sarnane tipptreener.
Kuigi moodsad tuumajaamad ei ole senise kogemuse järgi eriti ohtlikud, hirmutab rahvast ikkagi väga ränkade õnnetuste võimalus. See hirm on reaalne poliitiline tegur, millega demokraatlik ühiskond peab arvestama, märgib Ott Toomet Århusi Ülikoolist.
Mõne nädala eest Postimehes ilmunud lugu jalgratturile rusikatega kallale tunginud autojuhist on vaid üks näide praegusest karmist olukorrast teedel ja tänavatel. Kibe tõde on seegi, et ligi pooled ratturitega juhtunud õnnetustest on pedaalijate endi tekitatud, kirjutab Hawaii Expressi turundusjuht Priit Salumäe.