Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal asuvast enam kui 4000 ruutkilomeetrisest evakuatsioonitsoonist leiti umbes 100 Punasesse Raamatusse kantud hävimisohus liiki, kinnitas Ukraina teaduste akadeemia kiirgusspetsialist Viktor Dolin.

Umbes neljakümmet neist enne plahvatust antud piirkonnas ei leidunud.

Kui Tšernobõlis leidub toidupüramiidi tipus asuvaid loomi, peab seal olema palju ka neid taimi ja loomi, kellest või millest nad toituvad, märkis Lõuna-Carolina ülikooli ökoloog James Morris.

«Kõigi ökoloogiliste parameetrite järgi funktsioneerivad need ökosüsteemid normaalselt. Sealne liigiline mitmekesisus on suurem kui enne õnnetust,» kinnitas ta.

Võttes arvesse, et evakuatsioonitsoonis on kiirgustase siiani inimeste naasmiseks liiga kõrge, on tegemist üsna üllatava leiuga.

Morrise arvates surid paljud kiirguse tõttu muteerunud organismid ja nende asemele tulid need, kellel ei tekkinud kasvu ja paljunemisega probleeme.

Dolini arvates on piirkonna ökosüsteemide hea olukorra teiseks võimalikuks põhjuseks asjaolu, et evakuatsioonitsooni saastavad radioaktiivsed elemendid jäävad peamiselt pinnasesse ning ei ladestu taimedes ja loomades.

Kuna Tšernobõli lähiümbrusesse paiskus suures koguses enam kui 40 erinevat tüüpi radioaktiivseid elemente, muutub sealne elukeskkond inimesele täiesti ohutuks siiski alles sadade aastatuhandete pärast, kinnitas ta.

Pikemat aega evakuatsioonitsoonis viibivatel inimestel oleks palju lühem eluiga ning nende lapsed sureksid sagedamini imikueas, nõustus Morris.

Radioaktiivne saaste on avaldanud negatiivset mõju ka paljudele lindudele.

Morrise kolleeg Timothy Mousseau leidis, et Tšernobõlis elavatel suitsupääsukestel on Kiievi külje all pesitsevate liigikaaslastega võrreldes pesades vähem mune, nad elavad lühemalt ning on ka muidu haigemad.

Morrise sõnul on evakuatsioonitsooni taimede ja loomade saatust raske ette ennustada.

«Mis seal juhtub? See on hea küsimus. Mõnes mõttes on tegemist fantastilise eksperimendiga,» arutles ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5