Kalurikuurimaja mere ääres
07.07.2007 00:01
Eva Kübar, Postimees
Kai ja Allan Noor veedavad suvepäevi Harjumaal mere lähedal asuvas majas, mis meenutab välimuselt kalurikuuri, ent peidab sisemuses kõige peenemat firmakraami.
Väljast on maja suhteliselt tagasihoidlik – hallikaspruun, kaetud kuurilikult pikuti löödud laudadega, katus samuti laudadest. Pererahva jutu järgi on tagasihoidlikkus taotluslik. Katuse laudade alla lasti panna puitkiud pressplaat ning selle peale vettpidav katusekattematerjal. Tänu sellele peaks kogu krempel 20 aastat vastu pidama, pärast seda tuleb uued lauad peale lüüa. Vihmaveerennid jäljendavad samuti endisaegseid – tavaline veetoru on saanud omale puust kesta. Kuna maja jääb merest vaid poolesaja meetri kaugusele, tahtis silmaarstist perenaine Kai ka sisekujunduses väärt elukeskkonda rõhutada. Sestap on kõik plaatimist vajavad pinnad – vannituba, köögi tööpind ja ahjud – kaetud disainer Kaido Kivi looduskiviplaadiga. Plaat on rohekassinine ja kohati pisut roostepruunitäpiline, ning sobib tänu sellele eriti hästi kööki – väikest kulumist pole kohe märgata. Magamistuba tehti perenaise soovil üleni must. Kuna Noored armastavad väga Ameerika stiilis madratseid, troonib toa keskel suursugune ülikõrge madratsiga voodi. Aknaid katavad süsimustad siidipõimikust võrkkardinad, mis meenutavad Kaile kalavõrku. Kummalgi pool voodit kõrgub hiiglaslik süsimust põranda-lamp – tellitud Laterna Magicast, nagu ka maja ülejäänud valgustus. Magamistoa kõrval väikeses vannitoas hakkab silma Villeroy & Bochi kraanikauss ning sellega harmoneeruv hambaharjatopsik. Magamistuba eraldavad nii vannitoast kui ka esikust massiivsed tumepruunid lükanduksed. Maja kõik siseseinad on kaetud mööblivineerist lõigatud plaatidega. Vineer on eelnevalt kaks korda piimja veekindla vahendiga immutatud ning siis laudisele kleebitud. «Kuna laudis on enne alt mustaks värvitud, siis jäävad vineerplaatide vahekohtadesse mustad triibud,» selgitab Kai. Esimese korruse lagi on tehtud triibuliseks samal põhimõttel– all tume laud, millele kleebitud peenikesed termoimmutatud kasepuu ribad. Köök on küll kitsas, kuid mahutab suurepäraselt kogu tehnika, mida perenaine vajab: Liebherri külmiku, veinikapi ja selle all asuva jäämasina, Miele kohvi- ja espressomasina ja nõudesoojendaja. Ning loomulikult pliidi ja valgest mattklaasist ustega kappide rea. Joogiklaasid on Kai kogunud vanaema vanasse puhvetkappi. Antiiki leidub majas veelgi – näiteks pereisa Allani, kes töötab laevandusfirma juhina, vanaema vokk ja üks Tsunftijänese antiigipoest ostetud massiivne tool. Lisaks tumedatele põhitoonidele armastavad Noored eksootilisi sisutuselemente. Elutoa diivanid on kaetud kireva aafrikapärase mustriga ning kaminanišis ilutsevad hiiglaslik hobune ja aaretelaegas. Stiiliga sobivad hästi kokku Juss Piho varasemast loomeperioodist pärit joonistused. Pool maja esimesest korrusest, kuhu jääb suur avatud elutuba, on ümbritsetud klaasseinaga. Soovi korral saab toast astuda terrassile, mis kujutab endast suurt laudpinda maja ühel küljel, et seal siis lamamistoolides peesitada või saunani kõndida. Saun on muidu valmis, ainult Armani kõrgläikega idamaine laud ja riietekuivatusnagi pole veel saabunud. Armani ülikonnahoidja on aga juba eesruumis olemas. Maja teisel korrusel on toad Noorte kolmele lapsele. 19-aastase Erast-Henri toas on praegu Cameli suur hõbedane tugitool ja valge madrats, mis ootab enda ümber bambusest voodit. Plaanis on muretseda ka bambusest kapid. 16-aastase Inger-Heleeni voodi kate sobib hästi kardinatega, puudu on veel ratastel riidekapp ja tugitool. Pere pesamuna, viiene Frida Brit elab vanema venna eestoas, kus tema magamisasemeks on suur lahtikäiv nahkdiivan, millele ema sõnul lisandub peagi ka baldahhiin. Veel püüab Frida toas pilku üleni kollane raamaturiiul, mis on pilgeni täis National Geographicuid. «Abikaasa on lõpetanud bio-geo ja mõtlesime, et toome siia sellist lugemist, mida linnas võib-olla hästi ei jõua lugeda,» räägib Kai. Majas on kaks küttesüsteemi – loodussõbralik maaküte ning pottsepa laotud ahi. Kai jutu järgi hoiavad nad talvel pidevalt maakütet sees, et temperatuur majas ei langeks alla kümne kraadi. «Oleme arvestanud 1000 – 1500 krooni kuus. Minu arvates ei tulnud see üüratult kallis,» selgitab Kai. Praegu haljastavad Noored oma maja ümbrust, kompleksi kolmanda hoonena on valmimas ka kuur.
|