|
«Loodame, et Eesti sprinterid on hullud,» naerab lennukilt maha astunud
Kristiansen, kes teeb Erkki Jallai, Anti Saarepuu ja Co-ga esmatutvust.
Kristianseni eesmärk on lihtsamast lihtsam – eestlased peavad tema
kaasmaalastele suusarajal tuule alla tegema.
«Mu süda kuulub esmajärjekorras ikka õpilastele ja siis alles kodumaale.
Eesti tiim on noor. Tahaks lähemalt näha, mis meestega tegu ja nendega juttu
puhuda, alles siis seame eesmärgid. Aga ma arvan, et nii mõnigi sprinter võiks
tänavu talvel MK-sarjas paar korda finaali pääseda, ja miks mitte ka MMil,» seab
eestlaste võõramaalasest juhendaja julgelt sihte.
Norras juhendas Kristiansen kohaliku tasandi sprintereid, kellest näiteks
Bjørre Næss võitis Drammeni MK.
«Eesti koondise sprinditreeneriks saamine tähendab karjääris järgmise sammu
astumist,» tõdeb Kristiansen. «Kui mulle kohta pakuti, ütlesin kiiresti
«jah».
Kristiansen hakkab Eestis viibima umbes kümme päeva kuus, ülejäänud ajal
juhendab ta hoolealuseid e-posti ja telefoni teel.
Sprinterite treening erineb tavasuusataja treeningust, selgitab Kristiansen:
«Sprinterid peavad keskenduma jõulisemale tehnikale, nad peavad olema kehalt
tugevad. Nüansse on ääretult palju. Lihtsamalt öeldes, sprinteril tuleks
treenida nagu 800 ja 1500 meetri jooksjal, selline on minu filosoofia. Samas, et
sprinterina läbi lüüa, peaks vaim olema tugev, mõtlemine kiire ja enesekindlust
palju. Taktika… Kui oled kehalt ja vaimult tugev oled ka taktikaliselt hea.»
Kristianseni enda esimene eesmärk on säilitada töökoht Eesti koondise
juures ka järgmisteks aastateks. «Tahaksin projekti jätkata Vancouveri
olümpiani. Ja kui töö sujub, siis keelduksin kindlasti Norra koondise
sprinditreeneri kohast.» Toimetas Mari Kamps, PM online |
