Võtsime koos Annely Aasalaidi (17) ja Eve Ormissoniga (18) eesmärgiks saada mõnenädalane teenistuskokkulepe kas või ettekandjana mõnes Tallinna pubis või kohvitoas ning tegime ühel kenal päikeselise neljapäeva pärastlõunal tüdrukutele tööleidmise-proovi. Kumbki neist ei olnud niisugust suvetööd kavandanud, ajalehele tulevad nad appi, et sedasorti «lihtsalt ja lambist» uksest sisse astuva tööotsija šansse hinnata. Ettekandja amet ju lihtne, konti ei murra ja kogu aeg inimeste keskel. Kuuldavasti pidi ka jootraha pealt korralikult teenima, kui kenasti teenindada ja klientidega veab. Vabaõhukohviku tingimustes veel värske õhu käes ja puha. Seaduse järgi piirab aga noorte töövõimalusi ka alkoholiseaduses fikseeritud alaealistel alkoholi käitlemise keeld. Arvestades välikohvikute peamist klientuuri, palavuses Tallinna väisavate turistide hulka, kelle seast enamik välikohvikute ja vanalinna söögikohtade omanikud maksujõulisi kliente loodab, tuleb ettekandjateenistuse lootjatel täisealiseks saamist oodata. Sõõmu õlle tellijad tuleks seadust järgides ju sellisel juhul teenindamata jätta! Alaealise kasutamine alkoholikäitlejana võib kohvikule 50 000se trahvinõude tuua, ja kontrollijate ring on lai – politseist kuni linnaosavalitsuse ametnikeni. Asjaolu, mis ei jäta 17-aastasele Annelyle eriti šansse. Samas leiab usin otsija äkki hoopis muu soodsa variandi? ei mõista keelt Alustame Viru tänava lillemüüjate juures. Meie fotograaf maskeerub kiiresti vanalinna uudistavaks turistiks, et mitte liigseid küsimusi tekitada. Esialgu pole meil erilist edu. Soovitatakse pöörduda järjekorras teise lilleputka poole. Sealne venekeelne «tante» on kliendiga ametis ega saa tüdrukute soovist nagu hästi aru. Eks potentsiaalse tööandjaga suhtlemine käigu ikka tema emakeeles. Proovime ka teistega juttu teha, kuid kaubale ei saa. McDonalds’i ukse peal on silt, et otsivad klienditeenindajaid. Märgime numbri üles. Kolumbus Krisostomuses kliente hetkel pole. Tüdrukud küsivad ettekandjatöö kohta – sellele vastatakse, et ettekandjaid vaja pole, aga ühe paberitega koka võtaks vastu küll. Mnjah, huvitav, kes neil siis praegu süüa valmistab, mille ettekandmiseks käsi küll ja küll? Liigume edasi mööda Viru tänavat. «Texase saloonis» limpsivad mõned turistid tänavakohvikus õlut. Anneli ja Eve võtavad julguse kokku ja lähevad tööd küsima. Omanikult kõlab vastuseks küsimus, et « ja mida te oskate?», «kui vanad te olete?». Midagi selles mehes tüdrukutele ei meeldi ja Eve pomiseb lahkudes midagi ebameeldivana tunduvast keskkonnast. tööotsijaid on palju Vahetame hetkeks ametihuvi ja uurime hoopis siinsamas flaiereid jagava tüdruku käest, kas ta paari tööotsijat ei oskaks oma ülemuseni juhatada. See ju samuti kontimööda amet – mõned tunnid päevas sedeleid möödujatele jagada. Sama perspektiivi silmas pidades võtame nüüd suuna Harju tänava algusesse, kus infotelk püsti pandud. Flaierite jagajaist neil puudust ei ole – vaid hetkeks hajameelselt Niguliste kirikut põrnitsema jäänuna tuleb kohe üks «Tallinn Restaurant & Entertainment Map» taskusse suruda. Jaah, flaierite jagamise töölõik toimib siin linnas ka ilma meieta. Vana-Viru 5 tänava pagariäris on vaateaknal silt, et vajatakse ettekandjaid. Lähme ja uurime asja. Tüdrukutel palutakse juulis uuesti küsima tulla. Praeguseks olevat juba töötajapõud lahenduse leidnud. Räägime paar sõna ka pagariäri administraatori Margit Meidraga. Küsimusele, kui palju sedasorti tööotsijaid neile satub, vastab Margit, et keskmiselt neli-viis tüdrukut uurib iga päev võimalusi. Ikka noored, kooliõpilased, kel vaheajal teenistust tarvis. Vaatame ka Raekoja platsile. Kuni fotograafiga arutame, et millisesse vabaõhukohvikusse oleks kõige lootustandvam tüdrukutel end tööle möllida, kaovad Eve-Annely paariks hetkeks silmapiirilt. Tagasi pöördudes teatavad nad, et just üks suveniiripood võtnud neilt juba telefoninumbrid ja lubanud helistada. Olevat läheneval nädalavahetusel laadal postkaardikauplejaid tarvis. Võimalustest tervikpildi saamiseks käime veel Von Krahli teatrist tööd küsimas, kus Eve andmetel abilisi vaja. Sealt tuleme aga sama targalt tagasi. Mornivõitu vastus on, et tööd tuleb ikka õigesti küsida. Ju oli valvurpapil lihtsalt paha tuju. Tapas & Vino veinibaar jääb tee peale. Tüdrukutel palutakse saata CV ja antakse lootust. Ent veinikallaja karjäär jääb vähemalt Annelil vanuse tõttu tõenäoliselt sel suvel küll tegemata. Paaritunnise ringkäigu tulemusena Tallinna vanalinnas on tüdrukutel juba päris mitu võimalikku tööväljavaadet, kus võiks lähinädalail rakendust leida. Tööturg ja tänapäev soosib aktiivset ja iseenese eest seisjat, võiks kõlada päeva kokku võttev järeldus. Samuti töötab tublisti paremini ka tööotsija isiklik pöördumine ning kohaleminek. Vähemalt on see mõjuvam kui meilisaatmine ja telefonikõnelused. Ei tea ju abitööjõu vajaja ühe tavalise CV või kirja põhjal inimesest suurt midagi arvata, kuigi eesmärgiks heade suhtlemisomadustega klienditeenindaja leidmine.
> Loe edasi |
