Üks esimesi traadita interneti alaga söögikohti Tallinnas oli Pegasus, kus Mirjam Haggi eile kohvikulaua taga intenetis surfas.

Üleilmse leviga Newsweek hindas Tallinna valguses kõrgelt kogu Eestit, väites juuni alguse kaksiknumbri kaaneloos, et avatud Eestis peetakse traadita andmesidetehnoloogiat demokraatlikuks õiguseks.

«Aastal 1991, kui riik sai iseseisvaks, pidas tulevikku vaatav valitsus IT-d ja internetti majanduse tähtsamateks sammasteks,» kirjutab ajakirja Londoni erikorrespondent William Underhill loos «Vabadus õhulainetes». «Võrdlemisi väikse hinnaga on Eesti sooritanud suure hüppe Euroopa kübereliidi sekka.»

Peale Tallinna pääsesid neljamiljonilise trükiarvuga Newsweeki koostatud traadita andmeside suurimate edendajate hulka sellised suurlinnad, nagu näiteks New York, London, Tokyo, Soul.

Imelihtne ühendus

Üks neist, kes Tallinna rohkem kui kolmesajast traadita interneti levialast aeg-ajalt kasu lõikab, on ärijuhtimisõpinguilt USAst Emory ülikoolist Atlantast suvevaheajaks Eestisse naasnud Kaido Kaarli.

Näiteks hiljuti Tallinna kesklinnas kõndides tekkis tal vajadus saata-lugeda e-kirju ning hankida tarvilikku teavet. Selleks polnud Kaarlil vaja otsida kaabliga kontorit, vaid ta astus oma sülearvutiga sisse Apollo raamatupoodi. Seal lülitas ta kompuutri tööle ja sattuski hetkega netiavarustesse.

«See on tegelikult imelihtne,» kiitis Kaarli traadita ühendust. Ainsana võivad häired tekkida siis, lisas ta, kui minna arvutiga levialast liiga kaugele või kui hoonel on liiga paksud seinad, mistõttu signaal ei pääse hõlpsalt läbi.

Tuntumaid juhtmeta ja tasuta interneti levialasid Tallinna kesklinnas, millega ka Newsweek oma kirjutise sisse juhatab, asub restoranis Pegasus.

Pegasuse omanik Mart Tomson meenutas Postimehele, et traadita andmeside ehk

Wi-Fi tehnoloogia sisseseadmine läks kaks aastat tagasi maksma 5000 krooni, kuid kinnitas, et rahapaigutus on end ajapikku ära tasunud. Hommikuti on ta näinud restoranis laua taga istumas kuni kümmet kundet, kõigil sülearvutid lahti ning hommikueine ja -kohv selle kõrval oma järge ootamas.

Misjonäri tulemuslik töö

«Mõned inimesed on liikuvad ja neil pole kontorit,» rääkis Tomson. «Selle asemel investeerivad nad raha endasse, ostavad head süüa-juua ja teevad siis söögilaua taga tööd. Paljud istuvad meil seetõttu kauem ja kassaaparaat klõbiseb seetõttu rohkem.»

Nii Tomson kui suur osa teisi ettevõtjaid on saanud traadita interneti sisseseadmiseks innustust Veljo Haamerilt, MTÜ WiFi.ee toimetajalt, keda IT-asjatundjad peavad vastava ala misjonäriks.

Haamer on enda sõnul saanud tõuke tasuta neti juurutamiseks Eestis oma sõpradelt-ametivendadelt New Yorgis ja San Franciscos. «Teeme siin seda, mida nemad seal on teinud,» lausus ta.

Näiteks vabaõhuparkides seati maailma esimene tasuta neti leviala sisse just New Yorgi kesklinnas, kolm aastat tagasi Bryant Parkis. Haamer on võtnud koos mõttekaaslastega sihiks, et Tallinnaski tekiks rohkem WiFi-parke, aga samuti munitsipaalvõrke, mille panevad püsti kohalikud omavalitsused.

Tallinna Kristiine linnaosas ja Jõgeva valla viies alevis leidub Haameri sõnul juba arvukalt traadita neti kasutajaid.

Aeg unustada edu

Juhtmeta internet on Eestis levinud peamiselt üksikute entusiastide toel. Seda möönab ka majandus- ja kommunikatsiooniministri IT-nõunik Andrus Aaslaid: «Paljud teenindusettevõtted on just tänu fanaatikute õpetustööle leidnud, et kohvikus või teeninduspunktis pakutav traadita internetiühendus toob neile nii kliente kui ka positiivset reklaami.»

Hoolimata Newsweeki tunnustusest hoiatas Infotehnoloogia Kolledži õppejõud Linnar Viik, et edu WiFi vallas ei tohi kuulutada siinseks Nokiaks, vaid selle asemel tuleb astuda järgmised väiksed sammud, mis hoiavad Eestit innovaatilise, dünaamilise ja konkurentsivõimelisena.

«See edu tuleb homseks ära unustada ja tegelda järgmise asjaga,» sõnas Viik.

Juhtmeta neti liiderlinnad

Kümme maailma linna, mis asuvad traadita interneti revolutsiooni eesliinil

• London (Inglismaa), 7,3 mln elanikku

Kasutab traadita internetti võitluses kuritegevuse vastu. 6000 üksteisega kattuvat leviala teevad Londonist Euroopa liiderlinna.

• Soul (Lõuna-Korea), 10,3 mln elanikku

Iga viies maailma traadita neti leviala asub Soulis. Pool internetiühendustest Lõuna-Koreas toimub traadita.

• New York (USA), 8,2 mln elanikku

Kodanikualgatuse korras rajatava traadita neti süda. Viissada tasulist telefoniputkat muudetakse New Yorgis selliseks, kus saab kasutada traadita netti.

• Tallinn (Eesti), 397 150 elanikku

Traadita internet on pandud areneva demokraatia teenistusse. Aastal 2000 oli Tallinnas vaid kolm traadita neti leviala, nüüd on 300.

• Bagdad (Iraak), 5,8 mln elanikku

Ainus usaldatav sidepidamisvõimalus on traadita neti kaudu. Iraagi sõjaeelsetest telefonijuhtmetest on töökorras vaid kolmandik ning nendegi kaudu on side ebakindel.

• Pirai (Brasiilia), 23 600 elanikku

Kauge üksik linnake on suutnud luua endale traadita interneti. Selleks kulus vaatamata varasemale tehnoloogilisele mahajäämusele kõigest kuu.

• Auckland (Uus-Meremaa), 367 734 elanikku

Linn pakub nn märkamatut ühendust (seamless connectivity). Personaalarvutid ja veebis surfamist võimaldavad telefonid töötavad kõikjal 35 km pikkuse läbimõõduga traadita levisüsteemis.

• Vatikan (Rooma, Itaalia), 1000 elanikku

Vatikan levitab usku traadita netis. Paavst saadab iga päev tekstisõnumiga oma ustavate jüngrite mobiiltelefonidele palve.

• Las Vegas (USA), 478 434 elanikku

Traadita internet aitab USA ühes kiiremini kasvavas linnas elanikel sidet pidada. Hasartmängumekas puuduvad tasuta levialad, kuid tasulisi on ligi 70.

• Tokyo (Jaapan), 12,4 mln elanikku

Tokyos elavad kõige eesrindlikumad mobiiltelefonide kasutajad. Kogu Jaapanis on 82 miljonit mobiili, millest viiendik võimaldab kiiret internetiühendust.

Allikas: Newsweek

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5