Ametiühingute eilne meeleavaldus nõudega lükata uue töölepingu seaduse arutamine edasi, kuni tööandjad ja ametiühingud oma erimeelsused klaaritud saavad, oli sisuliselt lahtisest uksest sissemurdmine.

Plakatid käes, seisis mitusada inimest Tallinnas eile keset tööpäeva vihmas ja vinges tuules, nõudes sisuliselt sedasama, mis juba nagunii otsustatud oli. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Mai Treial saatis juba mitu päeva tagasi valitsusele palve korraldada tööandjate ja töövõtjate esindajatega uued läbirääkimised töölepingu seaduse eelnõu parandusettepanekute kooskõlastamiseks, millest sotsiaalkomisjon saaks lähtuda.

Samal teemal: Ametiühingud pidasid eile jätkumiitingut (2)

Kuni kokkulepet või vähemalt tõsiseid läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks pole peetud, ei hakka keegi uut töölepingu seadust vastu võtma. Vähemalt niisugune on valitsusliidu juhtpoliitikute tahe.

Vaevalt et Treiali pöördumine ametiühingutele teadmata oli, sest sellekohane uudis on ajakirjanduseski ilmunud. Aga kuna meeleavaldus oli juba kord plaanitud, eks siis tuli ka meelt avaldada. Valimised ju ikkagi tulekul ja paiguti näib sotsiaaldemokraatidele poliitilise profiidi lõikamine ametiühingutele tähtsamgi olevat kui töötajate asja ajamine.

Tõsi on siiski see, et tööandjate esindajad on paari äärmusliku ettepanekuga andnud kaaluka panuse selleks, et tüli võimalikult suur oleks. Riigikogu sotsiaalkomisjon omakorda on aga teinud kõik selleks, et segadus võimalikult suur oleks.

Nii nagu alkoholikeeldude eelnõu kasvas sotsiaalkomisjonil täiesti üle pea, kuni lõpuks tuli menetlus katkestada, niisamuti on käinud komisjonis ka töölepingu seaduse käsi. Miskipärast on paljud erakonnad just sotsiaalkomisjoni surunud kas oma kõige juhmimad või ekstsentrilisemad liikmed. Komisjoni esimehele käib selle seltskonna ja seadusloome juhtimine viimasel ajal üha selgemalt üle jõu.

Kui poliitpropaganda kõrvale jätta, ei tohiks töölepingu seaduse üksmeelne heakskiit tegelikult kuigi keeruline olla. Tööandjate ja töövõtjate esindajad jõudsid juba möödunud sügisel kokkuleppele.

Tööandjad ja töövõtjad peavad nii seaduseelnõu arutamisel kui ka muul ajal aru saama, et nad on partnerid, kes ei saa teineteiseta hakkama ja ühe poole mõistlike nõudmiste eiramine kahjustab kaugemas tulevikus ka eirajat ennast.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1