Priit Pullerits: emade kättemaks
10.05.2008 00:01
Priit Pullerits, Postimees
|
| |
|
 |
Priit Pullerits |
|
|
|
|
Tahaks näha mõnda sellist, kes söandab panustada väitele, et naiste elu on Eestis lihtsam kui meestel. Kes seda ometi arvab, kuulaku lugu, mille rääkis mu tuttav arst.
Tal oli nimelt kolleeg, kolme lapse ema, ise alles 30. eluaastate hakul. Just koolitanud ennast spetsialistiks. Aga siis läks mehega, nagu läks, ning naine jäi lastega üksi. Kuid üksinda elus hakkama saada, nagu selgus, pole Eestis võimalik, isegi kõrgeltharitud arstina. Nii ei jäänudki üle muud, kui minna Soome tööle.
Pange tähele: Eesti ei kaotanud ainult üht spetsialisti. Eesti kaotas lisaks kolm last, kes emaga Soome kaasa läksid. Nagu on öelnud kunagine rahvastikuminister Katrin Saks: «Vaesusel on Eestis väikse palga eest tööd rabava üksikema nägu.»
Aga lisaks üksikvanemlusele, mille on luubi alla võtnud ka Kanal 2 uus sari «Üksikvanem otsib kaaslast», viitab eesti naiste keerulisele käekäigule veel üks tõsiasi, mis seni statistikaameti arvudekuhja peitunud. Nimelt ei ole viimase poolsajandi jooksul, nagu osutab tänane Arter, olnud Eesti emade vanus lapse sünni ajal nõnda kõrge nagu nüüd, üle 28 aasta. Nii kõigi kui esmasünnitajate vanus on viimase tosina aastaga tõusnud keskmiselt kolm aastat.
Kerge oleks süüdistada pereloomise edasilükkamises noorte elunautlemist ja lõbujanu. Ent see näib vaid pealispindselt nii. Tabavalt nullib selle oletuse Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika vanemanalüütik Luule Sakkeus: «Me võime väljendada end hedonistlikult, aga käitume väga realistlikult.»
Või teisisõnu, kui tsiteerida naistearst Kai Haldret: «Sa võid lõputult panustada sündimusse, aga oluline on, et kogu keskkond oleks hooliv – et valitseks sotsiaalne turvalisus, et perekondadel oleks soodustused, võimalus koos olla jne.»
Sünnitajate keskmise vanuse hoogne tõus on selge märk usaldamatushääletusest Eesti olude vastu. Olgugi lapsesaamine enamasti kahe poole, mehe ja naise otsus ja tegu, jääb lõplik ja suurem vastutuskoorem paraku naise kanda (ja võrdõiguslaste vastupidised karjatused siin ei maksa punast krossigi).
Kui naised laste ilmale toomist pikka aega ette ei julge võtta, tähendab see paratamatult, et viljakas iga teise ja kolmanda lapse sünnitamiseks muudkui kahaneb. Rahvastikuteadlased võivad ju lohutada, et sünnitamisvanuse tõus on igati loomulik euroopalik nähtus, aga see on lohutus lühinägelikele. Euroopa ju vananeb. Uusi töökäsi ja pensionimaksjaid tuleb sisse tuua Kolmandast Maailmast, mis toob omakorda kaasa vaid sotsiaalseid pingeid.
Vaat siis, millega naiste raske elu Eestis võib kätte maksta.
|
|
|
|
|
