Nõnda on ta värskelt andnud välja albumi «Engi aig» ja tutvustab oma muusikat kontsertturneega üle Eesti.

Taul möönab, et tema praegust muusikat ei saa kohe kindlasti Neiokõsõ aegadega võrrelda. ««Engi aig» on palju sisukam,» teatab ta.

Esivanemate pärand

26-aastane lauljanna ja helilooja tunnistab, et juba ainuüksi plaadi ja turnee pealkiri «Engi aig» ehk hingede aeg viitab ühtsele läbivale teemale – neiu laulab loodusest, meie esivanematest ja nende pärandist. «Meid ümbritsev loodus on ääretult mitmekesine: seda tasub tähele panna,» seletab ta.

Plaadil kõlavad vaheldumisi Anu Tauli rahvaviisidest ja -luulest inspireeritud mulgikeelsed palad ning ka rahvamuusika veidi uuemas kuues. «Natuke on džässi ja veidi ka popilikumat lähenemist,» räägib Taul, lisades, et tegelikult võib plaadil kõlavat nimetada folkpopiks. «Autentset rahvalaulu siit otsida ei tasu, tegu on ikkagi minu nägemusega.»

Taul sai rahvamuusikapisiku kaasa juba lapsepõlvest ning laulu võttis ta üles päris pisikese plikana. Musikaalne pere kaasas ta varakult oma ansamblisse ja praegugi käimas oleval kontsertturneel toetab Anu Tauli tema õde Triinu Taul.

Tema isa on tuntud torupillimängija ja pillimeister Ants Taul ning eks kodust tekkiski Anul soov end just samal alal Viljandi kultuuriakadeemias täiendada. «Pärast keskkooli tuli leida oma suund ja see tundus õige olevat,» ei kahetse neiu oma otsust. «Ma ei kujuta oma elu ilma muusikata ette.»

Huvi folgi vastu jagub

Praegu jagab ta oma teadmisi juba teistega ja õpetab Võru muusikakoolis torupillimängu. «Lapsi pole üldse keeruline rahvamuusika juurde tuua,» kinnitab Taul. «Tähtis pole, kui hästi sa rahvamuusikat valdad, vaid see, et igaüks saab seda tehes ise rõõmu tunda.»

Siinkohal nendib ta, et seni on kõik lastele korraldatud folgilaagrid osalejatest pungil olnud ning pigem jääb kohti väheks, kui saab kurta vähese huvi üle.

Lisaks leiab Anu, et vanemadki inimesed leiavad taas tee rahvamuusika juurde – juured on ju olemas ja neid ei saa unustada.

Seda tõestab tema jaoks kas või Viljandi folgifestivali tohutu populaarsus. «Minu jaoks on selles hinge. Ma tean, kuhu ma kuulun ja kes olen,» põhjendab ta oma piiritut rahvamuusikaarmastust.

Kui Tauli kontsertturnee 13. mail Haapsalus lõppeb, lubab ta aja maha võtta ja uutesse tegemistesse süveneda.

«Engi aig» kontserdid

10. mail Tallinnas Salme kultuurikeskuses

11. mail Kärdla kultuurikeskuses (koos Šetlandi rahvamuusikutega)

12. mail Kuressaare Linnateatris (koos Šetlandi rahvamuusikutega)

13. mail Haapsalu kultuurikeskuses (koos Šetlandi rahvamuusikutega)

Algus kõikjal kell 19

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5