Postimees: Kadõrovi poeg määrati Tšetšeenia valitsusjuhi asetäitjaks

< 10.mai 2004 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam

Töötajad

Postimehe lugejad

Uut Postimehes

	> Esileht
	> Rubriigid
	> Arter
	> Tartu Postimees
	> Pärnu Postimees
	> Sakala
	> Virumaa Teataja
	> Meelelahutus
	> Huumor
	> Vaba aeg
	> Telefoniraamat

Logi sisse


	Gallup

Kas Eesti laul pääseb Eurovisiooni eelvoorust edasi? (1413)

	Jah, ta erineb teistest
40.62%
	Ei, Euroopa sellist muusikat ei mõista
51.31%
	Ei oska öelda
8.07%

Arhiiv

Vajuta siia


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Sel nädalal
>>	Sel kuul


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Tšetšeenia president hukkus plahvatuses (41)
	Rootsis hukkus pantvangi- draamas teismeline tüdruk (18)
	Raplamaal puhkes suur metsatulekahju
	Jüri Jaanson võitis MK-sarja etapi (21)
	9. mai on maksupööripäev (10)
>> Kuu TOP50




Viited

	uno.ee
	Postimees Reisid
	Miksike
	Kuula Kuku raadiot
	OK Jutukas
	Kultuuripidur
	CV Keskus
	1182.ee


	Saada vihje

Online uudised

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Kadõrovi poeg määrati Tšetšeenia valitsusjuhi asetäitjaks (5)
10.05.2004 16:11
BNS, Interfax / AP

Kommenteeri | Loe kommentaare

Tšetšeenia presidendi kohusetäitja Sergei Abramov määras Ramzan Kadõrovi Moskva-meelse valitsuse juhi esimeseks asetäitjaks.

Ramzan Kadõrov on pühapäeval Groznõis pommiplahvatuses hukkunud Tšetšeenia nukuvalitseja Ahmad Kadõrovi poeg. Teise seadlusega määras Abramov valitsusjuhi asetäitjaks Taus Dshabrailovi.

Abramov teatas neist ametissemääramistest esmaspäevasel töönõupidamisel, mille pidas Groznõis Vene presidendi volinik Lõuna föderaalringkonnas Vladimir Jakovlev.

Samal teemal:

	Tapeti Tšetšeenia nukupresident (48)

Tšetšeenia iseseisvuslaste juht Aslan Mashadov eitab seotust Kadõrovi tapmisega. Tšetšeenia julgeolekuteenistus süüdistas esmaspäeval Mashadovit Kadõrovi atentaadi planeerimisele kaasaaitamises. Iseseisvuslaste internetileheküljel kinnitas Mashadov, et ta mõistab hukka «terrorismi selle kõigis vormides».

Mashadov oli Tšetšeenia Moskva poolt tunnustatud president kuni teise Tšetšeenia sõja puhkemiseni 1999. aasta oktoobris, mille järel Venemaa keskvõim kuulutas ta terroristiks.