ETV: pärimused eestlaste muistsetest kultuspaikadest on hävimas
10.04.2008 23:54
ETV24
Hiieuurijate kinnitusel on praegu elus veel viimane
põlvkond, kes kannab edasi põlvest põlve edasi antud pärimust eestlaste
muistsete kultuspaikade kohta. |
| |
|
 |
Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik Haljala kihelkonnas Vihula hiies.
Foto: Maavalla Koda |
|
|
|
|
Seda kinnitas ka täna Kuressaares peetud Saare ja
Hiiu maakonna pühapaikade konverentsil Saaremaa Ühisgümnaasiumi 9. klassis õppiv
Minni Saapar, kes kahe aasta jooksul Saaremaal Pihtla valla talude uste taga
koputamas käis ja eakaid inimesi otsis, teatas «Aktuaalne kaamera».
«Praegu on see viimane põlvkond kes neid asju teab. Minu ema-isa
põlvkond ei oska nendest asjadest enam midagi rääkida. Peaaegu kõik olid 60-90
kes midagi veel mäletasid,» selgitas Saapar.
Noore neiu tulemuseks oli
21 erilist paika: kivi, allikat, puud, metsatukka, mida kunagised esivanemad on
pühaks paigaks pidanud ja tunnistanud, mis aga samas pole üheski looduskaitse-
ega muinsuskaitsealuses registris või nimekirjas.
Tänavu
kultuuriministeeriumis kinnitatud arengukavaga peaks nüüd riik igal aastal
kindlustama muistsete kultusekohtade uuringuteks, küsitlusteks ja
kaardistamiseks pool miljonit krooni. Muidu kaoksid sellised, kunagised
eestlastele tähtsat rolli omanud kivid, allikad, hiied nii inimeste mälestustest
kui ka loodusest.
«Kõige suurem väärtus pühapaikades seisneb nende puhul
vaimses kultuuripärandis. Iga konkreetne pühapaik seob eneses kohapärimust,
iidseid jutte sellest paigast, uskumusi, kohanimesid, tavasid ja kombeid,
mis ei saaks elada kaua, kui neid kohti poleks olemas. Need hiiepaigad hoiavad
meie rahva vaimseid juuri maa küljes kinni,» rääkis Maausuliste ja Taarausuliste
Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik.
Eestis on seni teada 550 hiiekohast ja
enam kui 2000 üksikust kivist, allikast , puust. Muinsuskaitse all on neist
ainult veidi üle 400
|
|
|
|
|
