Olete avaliku halduse minister. Mis vahe on avaliku halduse ministril ja regionaalministril?

VIIMASED KOMMENTAARID pealtnägija andke ministrile  ometigi sada päeva  mõtlemisaega Ahti Kui nüüd päris aus  olla, siis on selle  ministri ametlik  nimetus täna veel  regionaalminister,  sest va... Teised kommentaarid

Niipalju kui mina aru saan, ootab lõplik vormistamine alles ees ja see on üks minu ülesannetest. Avaliku halduse põhisisu on selles, kuidas avalik teenus kodanikuni jõuab. Regionaalne aspekt on selle juures väga oluline osa, kuid mitte kõik. See puudutab küsimust, kui lähedal avalik teenus kodanikule on – ükskõik kas teenus liigub kodaniku juurde või kodanik teenuse juurde.

E-riigi teema on avaliku teenuse pakkumise puhul täiesti uus mõõde, sest loob võimaluse tuua teenus inimesele koju kätte või vähemalt maksimaalselt lähedale, näiteks internetipunkti kaudu. Kodanikule on see kõigist lahendustest võib-olla kõige soodsam.

See võimaldab regionaalsed probleemid ümber mõtestada – kas probleemid, mis olid päevakorral siis, kui inimene pidi minema teenuse juurde või teenus inimese juurde, on olemas ka nüüd, kui on tekkinud e-riigi võimalus? Kas need probleemid kaovad ära või on nad lihtsalt muutunud?

Avaliku halduse ministri töövaldkonnaks on kolm suurt vaala – regionaalpoliitika, e-riigi ja kodanikuühiskonna küsimused. Demokraatlikus maailmas on kolmandal sektoril kanda väga oluline roll, sealhulgas ka avaliku halduse teenuse pakkumisel. Eesti on hakanud selle suunas liikuma. On ju lõputu hulk funktsioone, mida tuleb täita ja mis väga hästi sobivad kolmandale sektorile. Need on asjad, mis ei nõua tingimata jäika reglementeerimist seadusloomes.

Mida te siis kolmandale sektorile jätaksite?

Nii konkreetsetele küsimustele on vara vastata. Kuid on välja töötatud terve hulk ettepanekuid ja mitmed töörühmad on koos käinud.

Milliseid tavainimesele nähtavaid muutusi avaliku sektori valdkonnas on järgneva nelja aasta jooksul oodata?

Kui rääkida koalitsioonilepingust, siis sinna on sisse kirjutatud mõned mõõdetavad eesmärgid seoses e-riigiga. Sealt saab näiteks lugeda, et aastaks 2011 peaks jõudma paberivaba avaliku halduseni, ja see on üsna suur ja julge eesmärk, kuid arvan, et täiesti teostatav.

Kui aga vaatame endist regionaalministri valdkonda, siis siin on pikka aega püsinud esil maavanema ja regionaalsete omavalitsusliitude temaatika – mis funktsioonid peaksid olema ühel ja mis teisel.

Maavanema institutsiooniga on seotud palju õiguslikke küsimusi pädevuse piiridest ja funktsioonidest, mis ei kannata enam oodata. Avalikkuse ette on ju väga teravalt tulnud Harju maavanemaga seotu, kus ei funktsioneerinud maavanema kui järelevalveisiku roll.

Miks nii? Kas see on üksikjuhtum või üldine probleem? Maavanemad ise on seisukohal, et nende pädevuse piire on pidevalt kitsendatud ja nad ei saa oma funktsioone täita. Samas võib kõrvalt vaadates öelda, et mõned maakonnad tulevad ka praeguste pädevuspiiride raames paremini toime kui teised.

Uudis, et Eesti saab endale avaliku halduse ministri, tekitas elevust ja paljudele meenus seriaal «Jah, härra minister», kus tegutses administratiivasjade minister Jim Hacker. Kas teie olete Eesti Vabariigi Jim Hacker?

Ei tahaks küll olla. Minule tekitas uus nimetus, õigemini sellega seotud ideestik rõõmu just sellepärast, et võimaldab kogu avaliku halduse pakkumise temaatikat, millest seni on räägitud peamiselt regionaalvõtmes, lahendada terviklikumalt.

Kui üks valdkond on ühe ministri käes, on seda lihtsam hallata. Mitme ministri kaudu terviku haldamine nõuab kooskõlastamist ja lisabürokraatiat. See kaob, kui avalik haldus on ühendatud ühe ministri alla.

Kas te «Jah, härra ministrit» olete näinud?

Ma olen selle seriaali mõnda osa näinud ja väga meeldis.

Kogu selle huumori kõrval, mis on lihtsalt lahe ja meelelahutuslik, on seal erakordselt palju õpetlikku. Olen palju tegelenud haldusteooria ja haldussüsteemide teooriaga, mis seletab, kuidas riik üldse funktsioneerib, ja kohati võib selle seriaali teatud osi kasutada seal näidisõppematerjalidena.

Kuidas oma alluvatega hakkama saate?

Täna on alles esimene päev, kuid esmamuljed on väga head. Majja saabudes nägin rõõmsaid nägusid, ei tunnetanud kerget kõhedust, et tuleb uus inimene ja mis nüüd saab. Rõõmus hoiak on esimene eeldus heaks koostööks.

Loodan, et minu töö on sügavalt sisuline ja üles ehitatud kõikide eesmärkide realiseerimisele, mida ühiskond on sellele ministrikohale seadnud. Ja need on päris suured ootused.

Mis saab järgmise nelja aasta jooksul haldusreformist?

Praegune koalitsioonileping ei sea haldusreformi prioriteediks, millega tuleks hakata ülikiiresti tegelema. Samas, kindla tähtaja ja kindla eesmärgi puudumine tähendab, et saab võimalikult rahulikult ja rabistamata teha «musta tööd», mõelda läbi tervikmudelid.

Vabatahtlike ühinemiste protsess eeldab, et oleks tervikarusaam sellest, milline peaks olema Eesti regionaalne haldussüsteem. Sest kuidas muidu saame väita, et mingi vabatahtlik liitumine just seda tulevast süsteemi toetavas suunas liigub? Vabatahtlik liitumine on tore, kuid see ei tohi olla kaosepõhine, et teeme nagu tahame. See eeldab terviklikku mõtlemist.

Samuti on vaja ühiskonnas valmisolekut vajalike otsuste vastuvõtmiseks. Praegu see valmisolek puudub, nagu puudus ka aastal 2000, mil asi oli väga valulik. See kõik eeldab poliitilisi otsuseid ja seadusemuudatusi ning poliitilise valmisolekuta ei saa see jõustuda.

Kas tõesti peab maapiirkondades olema iga paarisaja elaniku kohta oma vald?

See sõltub valla funktsioonidest. Kui lähtume kogukondlikkuse põhimõttest, et inimesed tunneksid end ühtse kogukonnana, siis on praegused vallad juba liiga suured. Teiselt poolt, kui vaatame ülesandeid, mis omavalitsustele on antud või tahetakse anda, siis nõuavad need suurt majanduslikku baasi ja selle järgi on praegused omavalitsused liiga väikesed.

Te olite avalikkusele enne ministriks saamist täiesti tundmatu. Kuidas te pälvisite IRLi juhtkonna usalduse, et teid ministriks nimetati?

Usaldus on tingitud varasemast kohalikus omavalitsuses tehtud tööst, mis pole väga nähtav olnud. Ei saa ka mainimata jätta, et hariduselt ajaloolasena on mind kõige rohkem huvitanud haldusajalugu, sealhulgas haldusreformide ajalugu.

Mis on teie ambitsioon poliitikas?

Minu ambitsioon on saada heaks ja toimivaks avaliku halduse ministriks ja toime tulla ülesannetega, mis on sellele ministrikohale pandud.

Rohkem eesmärke pole? Näiteks peaministriks ei soovi lõpuks saada?

Ma arvan, et see, millest ma praegu rääkisin, on piisavalt suur eesmärk.

Vallo Reimaa

• Sündinud 8. augustil 1961

• Haridus

Tartu Ülikool, ajaloo ja ühiskonnateaduste õpetaja (1986), Kose keskkool (1979)

• Teenistuskäik

Alates aprillist 2007 regionaalminister

Alates 2005 – Ida-Virumaa Omavalitsuse Liidu aseesimees

1999 Jõhvi linnavolikogu, alates 2002 esimees

1999–2007 Jõhvi gümnaasium, direktor

1994–2005 Virumaa Kõrgkooli, Majandusõiguse ja Politoloogia Instituudi, Kohtla-Järve Polütehnikumi, TÜ Kohtla-Järve kolledži, erakolledži Futurum-2 ja Tallinna Ülikooli lektor (filosoofia, sotsioloogia, politoloogia, õigusfilosoofia, omavalitsuse alused, omavalitsuse haridusasutuste eelarvestamine)

1991–1998 Jõhvi linnavalitsus, haridus- ja kultuurinõunik

1986–1990 Kohtla põhikool, direktori asetäitja õppealal

1982–1986 Puhja keskkool, õpetaja

1989–1991 Alutaguse Kultuurimälestiste Fondi nõunik

• Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit

Allikass: internet

-----------------------------------------------------------’

Arvamus

Jaan Õunapuu, endine regionaalminister:

Lõpetamata jäi see tegevus, mille kokkulepped on eelmise koalitsiooni puhul saavutatud. Euroopa Liit on andnud regionaalarengu toetuseks kuus miljardit krooni ja selle laialijagamise põhimõtted on kokku lepitud, kuid elluviimine jääb järeltulijale. Loomulikult tuleks uuel kolleegil jätkata tegelemist kõikvõimalike riigisiseste programmidega, nagu kaevude projekt, kogu Eesti elektriga varustamine ja internetiühenduse tagamine, saarte programm jne.