Nüüd, kaks aastat hiljem, on Läti Venemaaga allkirjastanud piirilepingu. Läti peaminister Aigars Kalvitis kirjutas leppele alla koos oma Vene kolleegi Mihhail Fradkoviga. Mis veelgi tähtsam – pärast kohtus Kalvitis ka Vene presidendi Vladimir Putiniga.

Kas Eesti jõuab ka kunagi selleni? Ilmselt jah: «soodsad» märgid on ju olemas: nii tegi nüüdseks Vene asepeaministriks tõusnud Ivanov üleskutse boikoteerida Eesti kaupu ja mitte sõita siia puhkama. Eks siis kahe aasta pärast oota Eestit ka piirileping ja peaminister Andrus Ansipi visiit Moskvasse...

Tõsinedes: kui kaua saab Ivanovi üleskutseid ja avaldusi tõsiselt võtta? Kui Gruusia vahistas väidetavad Vene spioonid eelmisel aastal, rääkis Ivanov, et NATO riigid tarnivad Tbilisile relvi. Kes need riigid täpselt on ja kuidas tarned Gruusiasse jõuavad, seda Ivanov ei öelnud.

Ivanovi avaldused võikski jätta suurelt osalt tähelepanuta, kui poleks ühte asjaolu. Nimelt seda, et Vene ja ka lääne meedias on temast räägitud kui Putini võimalikust mantlipärijast. Sääraseid kuulujutte on igasuguseid ja kindlasti on endistel KGB-lastel oskusi neid levitada kontrollimaks (rahvusvahelise) avalikkuse reaktsiooni, aga mingi osa võib olla ka tõene.

Kuidas käituks Ivanov Vene presidendina, on muidugi iseküsimus. Eesti välisminister Urmas Paet on juba jõudnud öelda, et Ivanovi Eesti-vastane üleskutse on seotud valimiskampaaniaga (Paeti erakonnakaaslane Ansip kasutas ju pronkssõdurit oma valimiskampaanias) ja kindlasti muudaksid presidendiametist lähtuvad kohustused Ivanovi hillitsetumaks.

Lohutuseks niipalju, et Ivanov on vähemalt ametlikus retoorikas kinnitanud Baltimaade suveräänsust. Vastuseks Saksa nädalalehe Der Spiegel küsimusele, kas eelmise sügise NATO tippkohtumine Riias ärritab kuidagi ka Venemaad, vastas Ivanov, et mitte. «Balti riigid on suveräänsed riigid. Neil on õigus otsustada, missuguses sõjalises ja poliitilises blokis nad tahavad olla,» ütles Ivanov.

Nii et võib-olla tõesti on see vaid valimiskampaania ja kahe aasta pärast on ka meil Moskvaga piirileping.