Luiki toites tuleks kindlasti vastu panna ahvatlusele neid käest sööta, siis pole ka erilist ohtu linnugrippi saada.

Hirm linnugripi ees on pannud inimesi sulelisi ründama ja lindude toidumajasid maha võtma. Ametnikud ja loomakaitsjad paluvad tervet mõistust säilitada ja linnas elavaid linde edasi toita.

Põllumajandusministeerium, sotsiaalministeerium, tervisekaitseinspektsioon ja Eesti Loomakaitse Selts muretsevad hüsteeria pärast, mida on tekitanud linnugripioht. Teateid haigusest hirmunute ülereageerimisest on saanud nii loomakaitsjad kui ka ametkonnad.

«Inimesed müüvad maha puurilinde, lõhuvad või võtavad maha linnupesi, pilluvad linde kivide ja jäätükkidega, põhjendades seda kõike linnugripiga,» loetles Eesti Loomakaitse Seltsi liige Meeli Laane.

Rünnatakse ka kasse

Rünnakute alla on sattunud isegi kassid, sest meediast on läbi jooksnud teated, et ka nemad võivad seda haigust põdeda. «Oli kuulda, et Võrumaal jahtisid poisikesed kadadega hulkuvaid kasse, sest need võivad olla linnugripis,» tunnistas põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk.

Loomakaitsjad teavad ka juhtumeist kassitädidega, kes on aastaid tänavaloomi aidanud, kuid nõuavad nüüd seniste kaitsealuste kohest hukkamisele saatmist. «Kardavad linnugrippi jäämist,» selgitas Laane.

See, et näiteks linnas talvituvaid tuvisid, parte, luiki ja isegi värvulisi enam sööta ei julgeta, on Laane sõnul levinud. Sellisele tendentsile andsid hoogu juurde Pärnu linnaametnikud, kes paigaldasid linna vanasse parki lindude toitmist keelustavad sildid.

Linnugripiprobleemiga tegelevate asutuste hinnangul reageeris Pärnu linnavalitsus üle. «Pean täiesti valeks lindude toitmise ärakeelamist või nende halvustamist, kes linde toidavad,» kinnitas Kuusk. «Linde peab edasi toitma.»

Laane juhtis tähelepanu sellele, et nii Pärnu Vanas pargis kui ka teiste Eesti linnade parkides on pardid elanud mitmeid aastaid ning nende ellujäämine sõltub sellest, kas inimesed neid talvel toidavad.

Laane hinnangul on inimesed lindude toitmisega võtnud endale teatud vastutuse. «Veelinnud on jäänud siia talvituma just seetõttu, et inimesed on neid kogu aeg toitnud, mistõttu neil pole olnud vajadust minna mujale toitu otsima,» märkis ta.

«Linnalinnud on toitmisest sõltuvad, ilma selleta muutuvad nad nõrgaks ja me hoopis suurendaksime nende vastuvõtlikkust nii linnugripile kui ka teistele haigustele,» rõhutas Kuusk.

Kuuse sõnul ei jää sugugi mitte iga haige liigikaaslasega kokku puutuv metslind grippi. «Ikka ainult need, kes on viletsamad ja vastuvõtlikumad,» lausus ta.

Kodulindude puhul on lood pisut teised, sest ahtakestes tingimustes kasvanud kukkedel-kanadel puudub korralik immuunsussüsteem.

Käsi tuleb pesta

Lindude toitmist ei peaks Kuuse kinnitusel lõpetama isegi siis, kui ka Eestist leitakse mõni inimesele ohtliku viirustüvega suleline. «Lihtsalt selles kohas ei maksa enam toita,» ütles ta.

Sotsiaalministeerium ja tervisekaitseinspektsioon soovitavad samuti jätkata lindude söötmist. «Kuid kindlasti tuleb pärast toitmist käed korralikult seebiga puhtaks pesta, eriti kui näiteks linnumaja on puudutatud,» märkis tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Agnes Jürgens.

«Samuti tuleks lastele selgitada, et peale lindude ei tohi puudutada ka võõraid loomi, näiteks kasse, kes samuti võivad linnugrippi haigestuda,» lisas Jürgens.

Ettevaatuseks

• Ära toida linde käest ega puuduta neid.

• Pärast toitmist pese käed seebiga.

• Kui oled astunud linnu väljaheitesse, pese ka jalanõud puhtaks.

• Ära luba lastel linde toita.

Allikas: tervisekaitseinspektsioon