Tänapäevased taskuvargad
(17)
10.03.2005 00:01
Aivar Reinap
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Nädal tagasi varastati minult 65 krooni, mõne nädala eest 17 krooni, aasta tagasi üle paarisaja krooni. Tõenäoliselt on vargusi olnud rohkemgi, kuid ma pole neid lihtsalt tähele pannud.
Ostsin hiljuti ühest poeketist üle poole kilo kuivatatud banaanilõike, mille kilohind ületas napilt paarkümmend krooni. Kuna ma eriti midagi muud seekord ei ostnudki, siis uurisin üle saja krooni küündinud arvet lähemalt. Selgus, et banaane kaalunud kassapidaja oli need läbi löönud üle sajakroonise kilohinnaga pistaatsiapähklitena, mille tõttu pidin maksma 65 krooni tegelikust rohkem. Meenus, et vaevalt mõni nädal tagasi olin ühest supermarketist ostnud soodushinnaga värskeid kanakoibi, mille lihamüüja oli märgistanud 15 krooni tegelikust kallima grillkanana. Aasta tagasi lõi aga ühe tuntud poe kassapidaja nelja kohukese asemel läbi koguni 64 kohukest, mis paisutas arvet isegi paarisaja krooni võrra. Sellised lihtsamad eksimused, kus kuivatatud ananasside hinnaks on tootele märgitud üks hind, kuid neid kaaludes selgub, et kilohind on kaaluaparaadis hoopis kõrgem, on juba üsna igapäevased. Ma ei ole mingi poetšekil näpuga järje ajaja ning ei pea ka hoolikalt igapäevaostude üle arvestust, kuid nimetatud juhtumid lihtsalt paistsid silma, sest ostukorv oli peaaegu tühi ning arve lühike. Võib ainult hirmuga mõelda, kui palju taolisi näpukaid võib esineda siis, kui käru on nädalalõpu oste täis! Eksimuselt tabatud kassapidajad on tavaliselt üleliigse raha kiiresti tagasi maksnud, süüvimata isegi probleemi, justkui oleks pettus olnud ettekavatsetud – või siis keelavad kaupluste reeglid kliendiga vaidlemise? Samas vabandatakse vaid mokaotsast, jättes mulje, nagu oleks tegu igapäevase tööõnnetusega. Lojaalsele püsikliendile võib sellest siiski väheks jääda ning hoolimatu suhtumise tõttu valitakse võimalusel teine pood. Politseisse on ka imelik poepettuse pärast pöörduda, kuigi sisuliselt on tegemist ebaausal teel raha omastamise katsega. Võimalik, et eksimuste põhjuseks on lihtsalt suurest töökoormusest tingitud hooletus, kuid miks eksitakse siis alati minu kahjuks? Ehk tegeleb selliste pettustega vaid mõni üksik ebaaus inimene, kes võib isegi paljastamise korral karistust kartmata rahulikult edasi tegutseda. Nii jääbki lihtsalt üle vaid tarbijaid hoiatada, et üha suurenevate arvete ja kaardimaksetehingute võidukäigu juures tuleks leida mõni minut aega kontrollimaks, kas makstud on ikka õigete asjade eest või püütakse sinult mõnikümmend krooni pihta panna.
|
