Foto: Repro

Vaikses ookeanis asuv kolmest atollist koosnev Tokelau saareriik on viimane Uus-Meremaale kuuluv koloonia. Riigi 1500-st elanikust on hääleõiguslikud vaid 600 inimest.  

Riikliku omavalituse kehtestamiseks peab selle poolt andma oma hääle vähemalt kaks kolmandikku valijatest. Referendumi läbiviimist jälgib neli ÜRO esindajat.  

Tokelau on üks 16-st ÜRO dekoloniseerimise nimekirjas olevast territooriumist, kus pole veel omavalitsust.    

Kuberner Neil Walteri sõnul saavad tokelaulased oma arvamust avaldada 11. kuni 15. veebruarini, tulemused peaksid selguma 16. veebruariks.

«Täielik iseseisvus ei tule meie kolme atolli väiksuse tõttu kõne alla ja sellepärast on meile sobivam osaline iseseisvus, mille juures meid toetaks Uus-Meremaa,» selgitas Walter.

Tokelau ja Uus-Meremaa esindajad kavatsevad pärast rahvahääletust sõlmida liidulepingu, mis võimaldaks tillukesel saareriigil kasutada Uus-Meremaa abi.

See leping annab saareriigile tagasi brittidele kaotatud suveräänsuse ja tokelaulastele võimaluse ise oma elu üle otsustada.

Kuberneri sõnul on elanikel juba loodud kohalikest traditsioonidest lähtuvalt 21-liikmeline parlament General Fono, pärast referendumit säilitavad tokelaulased Uus-Meremaa kodakondsuse.

Suurbritannia annekteeris Tokelau 1889. aastal ja andis selle 1926. aastal üle Uus-Meremaale.

Kolmest korallsaarest Atafust, Nunokust ja Fakaofost koosneva Tokelau pindala on 12 ruutkilomeetrit, saartel elab vastavalt 600, 500 ja 400 inimest.

Riigil puudub lennuväli, muu maailmaga saab ühendust pidada ainult telefoni teel. Saareriiki külastab regulaarselt kaubalaev.

Tokelau teenib tuunikala püügilubade väljastamisega ja tollimaksudega aastas umbes kaks miljonit dollarit ehk 26 miljonit krooni.

Uus-Meremaa iga-aastane rahaline abi ulatub kuue miljoni dollari ehk 78 miljoni kroonini. Kääbusriigi elanike jaoks on loodud 17 miljoni dollari ehk 221 miljoni krooni suurune krediidifond.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5