Porine talv päästab hundi jahimehe käest
10.01.2007 00:01
Villu Päärt, reporter
Eesti metsades elavad hundid võivad sel talvel kergendatult uluda – lumeta metsas ei suuda jahimehed neid tabada. |
| |
|
 |
Ulukispetsialist Peep Männil. |
|
|
Käimasoleval hundijahihooajal on ametlikult kütitud vaid üks hunt, seegi rebasejahi käigus. Hundijahi hooaeg saab otsa veebruari lõpus. Eestis võiks sel talvel küttida kuni 50 hunti.
Arvukus suureneb
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul ei suuda jahimehed hunte porisest metsast kätte saada – hundijaht käib ikka jälgede järgi, lintidega piiratakse hundikarja territoorium.
Tihti kütitakse hunte mõne teise uluki jahi käigus.
Seega võib prognoosida hundi arvukuse mõningast tõusu. Eestis arvatakse olevat 150 hunti. Männili sõnul ei peaks arvukuse kasv siiski kaasa tooma olulist kahju, hundi toidulaud – metskitsed ja metssead – on samuti arvukalt esindatud.
«Sigu ja kitsi on liiga palju, nende kahjustused on suured,» ütles Männil. Kitsed käivad söömas kuusenoorendikke, metssead teevad kahju taliviljale, suvel laastavad kartulipõlde.
Lambakarjad ohus
Samas ei pidanud Männil eriti tõenäoliseks, et hundid hakkavad tuleval suvel murdma rohkem kodukoeri – nende vastu on hakanud huvi tundma siiski väga üksikud karjast kõrvale tõrjutud hundid.
Lambakarjade omanikel on aga põhjust ettevaatuseks – lambaid võivad hundid tuleval suvel murdma hakata.
Hundipopulatsiooni suurenemine võib Männili sõnul kaasa tuua selle, et hunt hakkab hõlmama elupaiku, mida seni oli peetud vähesobivaks, seega võib hunt kolida inimasustusele lähemale.
Hunt
• Eestis elab 130–150 hunti.
• Hunti võib kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes.
• Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. Karjades liiguvad hundid talvel.
• Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. |
|
|
