Piirivalvurid ja päästjad kasutasid linnatänavatel liikumiseks edukalt auto slepis kohale toodud mootorpaate. Foto: Küllike Rooväli

Reisiterminali aset täidab pargipingi kõrvale aetud roheline maastur, mille istmetele on kuni järgmise mootorpaadi saabumiseni mahutatud koju soovivad pärnakad. Kui paat kohal, aitab piirivalvur reisilised kai aset täitvalt pingilt kenasti saabunud aluse pardale ning kahe piirivalvuri ja ühe mootori jõul liikuv Kasse paat põristab rõõmsalt Tervise sanatooriumi lähedal asuvate eramute poole.

Veest välja sirutuvatest liiklusmärkidest paadimehed ei hooli, poisid pole aga uuele laevateele veel paigaldatud. Nii sebivadki paadid vastavalt reisijate soovidele ringi ning mehed vaatavad, et jäärüsi alustele liiga ei teeks.

Samal teemal: Lained viisid Munalaiul kogu kahe pere kraami (6) Haapsalus mattus vee alla terve linnaosa (12) Olukord Pärnumaal (1) Tartus viis torm kahelt kortermajalt katuse (12)

Autod ja paadid omapäi

Veel päev varem arutasid pärnakad omavahel, kas lubatud torm ja veetõus ikka tulevad, ning keegi ei osanud arvata, et juba homme keerab üle kallaste tõusnud meri nende elu pea peale. Kui vesi hakkas tõusma juba eelmisel hilisõhtul, siis pühapäeva varahommik tõi vapustused.

Pea kogu rannarajooni, Raeküla ja Vana-Pärnu sajad elanikud avastasid end pärast töönädalat keset loksuvat vett – kui kolm aastat tagasi tuli meri vaid rannaparki, siis pühapäeval murdis vesi välja peaaegu kesklinna. Kaubasadama kaid jäid vee alla ja täitusid merelt saabunud jäälaamadega, jahisadamas lõhkus tuul paate ning paljud neist läksid omapäi uitama.

Kui osa veevangi jäänuist tahab kodudest pääseda, siis nii mõnigi põlispärnakas tõmbab päästjaid nähes kardina akna ette ja kavatseb vee alanemise kõrvalise abita ära oodata.

Üliõpilane Pille sai õhtul vaevu kuiva jalaga autost jahtklubi hotellituppa, kuid ei uskunud ka siis veel abikaasa hoiatuskõnet, et vesi võib kõrgeks tõusta. Nüüd seisab Tartu Ülikooli Pärnu kolledžisse sessile tulnud Pille mitte väga kallis sõiduriist hotelli ees kõrvu kursusekaaslaste kallite liisinguautodega, kõik ühtmoodi esiklaasini vette sukeldunud.

Autosid on öösel tõusnud vette seisma jäänud kümneid, kuid osa julgeid mehi vulistab oma masinatega veel tänagi ringi.

Valge plastist titevann saab möödasõitva maastikuauto järellainetusest hoogu ja sõidab uhkelt mööda rohelisest prügikastist. Pärnakad täna aga oma vannidest ja prügikastidest ei hooli, täpselt samuti vaatavad nad ükskõikselt kõikjalt maha koorunud katuseplekki, murtud jõulukuuski ning sadu teisi puid, mis tänavatel lebavad.

Aknast veoauto kasti

Kõige olulisem on, et sajad kodud on vee all ning sealt ei saa välja. Nii tuleb neil, kellele juhuslikult lahti pääsenud paat lausa ukse alla ei sõitnud, ronida piirivalve või päästeteenistuse mootorpaati või otse toaaknast sõjaväe veoautole. Just nii pidid talitama Sadama tänavas elavad pensionärid Lidia Stoljarova ja Vladimir Vuravtsov.

Nüüd istuvad veega täitunud korterist pääsenud vanurid linna tellitud lõõtsbussis, joovad sooja teed ja mõtlevad, kuidas üle silla sugulaste juurde varju pääseda.

Kõik pärnakad pole aga sugugi nii kurvad. Vallikääru vallidelt kostab rõõmsaid hõiskeid. «Vaadake, naised, kuidas paadid sõidavad tänaval, nagu Veneetsias,» hõiskab üks keskeas daam. Samas merega kokku sulanud vallikraavi imetlev Henno Laan ainult muheleb ja ütleb, et kuni poes on leiba ja tuba soe, elab ka uputuse üle.

Täna on iga pärnakas fotograaf või videooperaator. Nii palju kaamerasilmi kui täna pole näha ka laulupeol. Vana-Pärnu sillal plõksib paduvihma kiuste pilte teha Galina Aunapuu. «Tütar palus, et teeksin,» vabandab ta. Erinevalt naabritest on tema sillast teine kortermaja suurveest pääsenud.

End juba peaaegu kohalikeks pidavad soomlased Marjatta ja Eero Nisula ning Tauno Porko pildistavaid tänaval sõitvaid paate ja on rõõmsaid, et sajandi suurpäeva talletada said. «Meie maja on vaid mõnesaja meetri kaugusel, aga kuiv,» kiidab tavaliselt pool aastast koduses Põhja-Soomes elav Marjatta Nisula.

Vesi alaneb aegamööda, see annab jälle lootust vabalt liikuma pääseda. Ja mitu pärnakat ütlevad, et koduse vara rikkumisest rohkem jääb neile meelde sajandi üleujutus.

Veetaseme tõus Pärnus

• Pühapäeval kell 1 – 1,5 meetrit üle normi.

• Kell 2 – 2 meetrit.

• Kell 3.40 – 2,5 meetrit

• Haripunkt kell 7.30 – 2.95 meetrit.

Allikas: EMHI

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.65