«See on pikaajaline perspektiiv, mille peab esimeses järjekorras heaks kiitma üldsus,» teatas riigipea oma külaskäigul Tšernobõli.

Juštšenko rõhutas, et isegi kui plaan välismaalt tuumajäätmeid sisse vedada peaks osutuma majanduslikult tulusaks, ei kavatse ta seda ellu viia juhul, kui avalikkus pole plaaniga päri.

Välja pakutud koht jäätmete hoidmiseks on Tšernobõli jaama teine tuumajäätmete hoidla, mis suudab tagada pikaajalise turvalise säilitamise ainult kasutatud kütusele.

See plaaniti kasutusse võtta juba 2003. aastal, kuid projektis olnud vigade tõttu jäi selle elluviimine seisma.

Praegu inspekteerivad hoidlat rahvusvahelised audiitorid ning kui nad on töö lõpetanud, kulub hoidla valmisehitamiseks esialgsetel hinnangutel neli ja pool aastat.

Tšernobõli rahvusvahelise tuumajäätmehoidla rajamise mõtte vastu võtsid teravalt sõna Ukraina ülemraada esimees Volodimir Litvin ja kohalik kommunistlik partei, kirjutab Podrobnosti.ua.

Kommunistide väitel täidab Juštšenko Ukrainat «tuumaprügimäeks» muutes vaid NATO ja Euroopa Liidu tellimust.

Litvini väitel pole ökoloogilisest aspektist vaadates mõistlik samm rajada tuumajäätmete hoidla mitmete jõgede ristumiskohta ja asustatud punktide lähedusse.

Juštšenko laskis eile ühtlasi kohalikel ametivõimudel hakata ette valmistama seadusemuudatusi, mis lubaks inimestel taas elada «Tšernobõli tsoonis», vahendab Lenta.ru.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5