Enam kui 50.000 inimeselt 64 riigist, teiste hulgas ka Eestist, küsiti, kui suureks peavad nad korruptsiooniprobleemi oma riigi erinevate institutsioonide puhul.

Uurimuse koostajate teatel pidas kolmekümne kuue riigi avalik arvamus erakondi kõige korrumpeerunumateks struktuurideks, viiepallisel skaalal said parteid «korruptsioonihindeks» nelja.

Poliitilistele parteidele järgnesid korruptsiooni tabelis parlament, politsei ja õigussüsteem.
Kõige korrumpeerunumaks peavad oma riiki ja parteisid Ecuadori elanikud, kellele järgnevad Argentiina, Brasiilia, Peruu ja India. Euroopa riikidest osutus üheks korrumpeerunumaks Ukraina.

Singapuri, Hollandi ja Albaania elanikud pidasid oma riigi erakondi korruptsiooni mõttes kõige ausamateks.

Korruptsiooni pidasid Eesti lähinaabritest oma riigis suureks probleemiks näiteks leedulased, samas kui eestlased ei ole märkimisväärseid korruptsioonijuhtumeid täheldanud. Samuti ei pea eestlased korruptsiooni isiklikku või pereelu mõjutavaks teguriks.

Korruptsiooni pidasid poliitilist elu mõjutavaks teguriks 11-30 protsenti küsitletud eestlastest, lätlastest ja leedulastest arvas seda aga koguni 51-70 protsenti.

Altkäemaksu andmist viimase aasta jooksul tunnistas 5-10 protsenti küsitletud eestlastest, Balti riikidest enim tunnistasid altkäemaksu andmist leedulased (31-40 protsenti).

Berliinis paiknev valitsusväline organisatsioon TI, mis tegeleb korruptsiooni hindamisega üle maailma, avaldas oma tänavuse raporti Pariisis täna, ÜRO rahvusvahelisel korruptsiooni vastu võitlemise päeval.

«TI Baromeeter näitab, et korruptsioon on endiselt probleemiks paljudes kohtades ning paljude riikide majandus sektor ja sotsiaalsfäär kannatab selle negatiivsete tagajärgede tõttu,» märkis TI Prantsusmaa üksuse juht Danieal Lebegue.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5