| |
|
 |
Elioni personalidirektori Irene Metsise sõnul laieneb ametiühinguga sõlmitud kollektiivleping ka talle, mistõttu on temagi jõulupreemia 1850 krooni |
 |
Ettevõtted jõulupreemiatega ei priiska
(20)
09.12.2003 00:01
Hindrek Riikoja, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eesti ettevõtetes makstavad jõulupreemiad küünivad valdavas osas paari
tuhande kroonini ning paljudes firmades piirdutakse töötajatele vaid sümboolse
kingi tegemisega ja kollektiivi ühise jõulupeoga.
Märksa suuremat palgalisa on aasta lõpus oodata paljudel riigiametnikel.
Neile ei maksta küll jõulupreemiat, kui aasta lõppu langevad neljanda kvartali
töötulemuste analüüs ning sellest tulenevalt makstav tulemustasu.
Paljud riigiasutused on oma tulemustasu aga juba välja maksnud oktoobris ja novembris. Ainsa ministeeriumina maksab tänavu oma inimestele jõulupreemiat kaitseministeerium. Ministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul ei ole preemia summa veel aga selge ning see sõltub palgafondi seisust. Leping nõuab preemiat Küll võib ta lubada, et kõik üle aasta töötanud ametnikud saavad preemiaks ühesuguse summa. Väiksema staažiga töötajatel tuleb aga leppida sellest poolega. Suuremat jõulupreemiat võivad oodata Eesti Energia ning Elioni töötajad, kuid nendegi jõulupreemiad ei ületa paari tuhande krooni piiri. Jõulupreemia maksmise põhjus ei ole aga siiski vaid juhtkonna heasoovlikkus, vaid töötajatega sõlmitud kollektiivleping. Eesti Energia kõik töötajad peale juhatuse liikmete saavad enne jõule preemiana 1700 krooni. Juhatus peab selleta läbi ajama. Riigifirma pressiesindaja Riina Vändre sõnul näeb jõulupreemiat ette ametiühinguga sõlmitud kollektiivleping. Elioni personalidirektori Irene Metsise sõnul oleks ettevõtte seisukohast siiski parem, kui preemiat makstaks reaalsete töötulemuste järgi, aga mitte kohustuslikus korras. Nii oleks töötajad preemia nimel pingutamiseks rohkem motiveeritud. «Sellisel juhul oleks paigas konkreetsed tingimused, mis tuleb saavutada, ning vastavalt sellel makstaks ka preemiat,» lausus Metsis. Ametiühingute keskliidi palgasekretäri Kaja Toomsalu sõnul on jõulupreemia nõue kollektiivlepingutes peamisel seetõttu, et nende alusel töötavate inimeste palgad ei ole enamasti kuigi suured. Kindel preemia tagab kollektiivlepinguga töötajatele aga vähemalt jõulude ajal suuremad rahalised võimalused. Firma viib teatrisse «Loomulikult on see ka tööandjate omapoolne märk sellest, et inimestest hoolitakse, sest kollektiivleping on kahe osapoole vahel sõlmitud leping, millega mõlemad näitavad oma tahet ja soove,» lausus Toomsalu. Paljud ettevõtted, kelle tegevust kollektiivleping ei kitsenda, peavad jõulude ajal oma töötajaid meeles märksa väiksemate kingitustega või siis üldse mitte. Edelaraudtee juhi Henn Ruubeli sõnul on jõulud ikkagi eelkõige perekondlik püha ning raha maksmist ta sellel puhul kõige õigemaks ei pea. Varasematel aastatel on Edelaraudtee kinkinud igale töötajale näiteks korraliku jõulusingi, millest pühadeõhtuks perelauale prae saab teha. Kingituseta ei jää rongifirma töötajad ka tänavu, kuid Ruubel ei taha väga täpselt öelda, millega neid sellel aastal üllatatakse. Prisma juhi Arttu Laine sõnul viis kauplusekett oma töötajad tänavu teatrisse ning pärast seda toimus väike koosviibimine. Vahetult enne jõule tehakse kõigile töötajatele ka väiksem kingitus. Laine sõnul toimitakse samuti ka näiteks keti Soomes asuvates poodides, kus töötajatele korraldatakse pidu ning antakse väiksem kingitus, nagu näiteks kohvipakk või pudel veini. Näiteks rahandusministeeriumis ei saa töötajad aga mittemingisugust jõulupreemiat. Ministeeriumi personaliosakonna juhataja Ele-Mall Vainomäe sõnul on nende organisatsioonis kehtestatud töötajate tunnustamise põhimõtted, kus on fikseeritud ka ühekordse preemia maksmise põhimõtted ja kriteeriumid. Preemia olgu rosinaks «Ühekordse preemia maksmise aluseks on eelkõige suurepärased tulemused tööülesannete täitmisel,» rääkis Vainomäe. «Preemia põhimõte on silmapaistvate töötajate esiletõstmine, mitte võrdsetel alustel niinimetatud jõuluraha väljamaksmine.» Vainomäega on ühel meelel enamik ettevõtjaid, kuigi avalikult ei rutta nad oma arvamust nii selgelt välja ütlema. Kindlustatud jõulupreemias näevad nad probleemi seetõttu, et inimestel kaob selle kehtestamise korral motivatsioon preemia nimel pingutada. Preemia maksmist peetakse aga tarvilikuks vaid juhul, kuid inimene endale pandud ootusi ületab. Selgelt on sellest põhimõttest lähtunud näiteks pangad, kes maksavad preemiat enamasti aasta alguses, kui on selge, millised olid ettevõtte eelmise aasta majandustulemused. Ühispanga pressiesindaja Evelin Pulli sõnul makstakse nende pangas preemiat tavaliselt märtsis ning seda juhul, kui pank on prognoositud majandustulemused täitnud või ületanud. Aasta lõpus makstavad lisatasud Välisministeerium: Ametnikud said tänavuse aasta eduka töö eest lisatasu oktoobris. Jõulupreemiat ei maksta. Keskkonnaministeerium: Staažikamad töötajad saavad aasta lõpus riigiasutuse 85. aastapäeva puhul 250 kuni 500 krooni preemiat. Rahandusministeerium: Jõulupreemiat ei maksta. Siseministeerium: Novembri lõpus said töötajad ministeeriumi 85. aastapäeva puhul erakorralise lisatasu kuupalga ulatuses. Aasta lõpus hinnatakse ka neljandas kvartalis tehtud tööd ning makstakse selle põhjal tulemuspalka. Justiitsministeerium: Aasta lõpus vaadatakse üheskoos üle kolmandas ja neljandas kvartalis tehtud töö ning makstakse selle põhjal tulemuspalka. Sotsiaalministeerium: Aasta lõpus makstakse kvartali väärtuspalka, mis on 10-30 protsenti kvartalipalgast. Kaitseministeerium: Makstakse jõulupreemiat, mille suurus ei ole veel selge, kuid saab olema kõigile ühesugune. Veeteede amet: Oktoobris maksti ühe kuupalga suurune preemia tööplaani eduka täitmise ning ameti 85. aastapäeva puhul. Päästeamet: Oktoobris maksti kõigile tulemusliku töö eest preemiat 35 protsendi ulatuses kuupalgast. Lennuamet: Novembris maksti ühekordset preemiat keskmiselt 6000 krooni. Eesti Energia: Vastavalt kollektiivlepingule saavad kõik vähemalt aasta töötanud inimesed jõulupreemiat 1700 krooni. Elion: Vastavalt kollektiivlepingule saavad kõik vähemalt aasta töötanud inimesed jõulupreemiat 1850 krooni. Prisma: Töötajad viidi teatrisse ja koosviibimisele ning vahetult enne jõule tehakse väike kingitus. Hansapank ja Ühispank: Jõulupreemiat ei maksta. Aastapreemiat makstakse sõltuvalt majandustulemustest märtsis-aprillis. Allikas: PM
|