| «Euroopa Liit väga huvitatud laialdaste majanduslike ja poliitiliste sidemete arendamisest Venemaaga,» ütles Kallas uudisteagentuuri BNS korraldatud konverentsil. Euroopa Komisjoni asepresident põhjendas oma seisukohta esiteks sellega, et Venemaa on praegu EL-i suurim naaber, kellel on ühendusega ühine maapiir. «Ikka on hea, kui piiri taga on rahulik ja turvaline,» ütles ta. Teise põhjusena nimetas Kallas majandust. Ta nentis, et maailmakaubanduses on suured tegijad EL, USA, Hiina, India ja Brasiilia, kusjuures EL-il on maailma suurim majandus, eelkõige maailma suurim kaubandus. «Aga maailm muutub kiiresti,» nentis ta. «Miks ei võiks olla mõistlik ühendada Euroopa Liidu ja Venemaa majanduslikud võimalused üheks jõuks maailma näitelaval?» Kallas tõdes, et Venemaa sisemajanduse koguprodukt (SKP) moodustab praegu umbes kuus protsenti EL-i SKP-st ning Venemaa kaubandusmahud on väiksed. Tema sõnul pole ka mingeid märke, et Venemaa osatähtsus maailmakaubanduses tõuseks, pigem vastupidi. Siiski elab EL-i ja Venemaa ühises võimalikus majandusväljas kokku 650 miljonit elanikku ehk tervelt pool Hiinat, nentis ta. Ka on EL-i ja Venemaa territooriumid kõrvuti ning see tähendab lühemaid kaubateid ja turismimarsruute. Territooriumide kokkupuutumine tähendab tema sõnul ka ühiseid probleeme võitluses kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooniga. EK asepresident lisas, et on ka palju kultuurilisi ja sotsiaalseid tavasid, mis Euroopat ja Venemaad lähendavad ning iga päevaga muutub olulisemaks piiriülene koostöö keskkonnakaitse valdkonnas. «Niisiis on loomulik, et Euroopa Liit on huvitatud tihedatest ja headest suhetest Vene Föderatsiooniga,» ütles Kallas. Samal ajal on olukord EL-i ja Venemaa suhetes Kallase sõnul praegu keeruline. Ta tõi näiteks Euroopa Komisjoni ja Vene esindusliku valitsusdelegatsiooni mulluse kohtumise, kus peaminister Mihhail Fradkov ütles ühemõtteliselt, et Venemaa saab väga hästi ka ilma EL-ita hakkama. Kallase sõnul pole see päriselt nii, pigem on üle hinnatud Venemaa mõju EL-ile. «EL-i välismajandussuhetes mängib Venemaa mõnes lõikes olulist, mõnes mitte nii olulist osa,» ütles ta. «Gaasitarnete probleemi ümber tõusnud lärm tekitab veidi vale mulje.» Kallas nentis, et gaas ja nafta on muidugi olulised ning veerand EL-is tarbitavast gaasist ja sama palju tootnaftast tuleb Venemaalt. «Seda on palju, aga seda pole siiski mitte liiga palju,» ütles ta. Asepresident meenutas, et pärast seda, kui Venemaa selle aasta alguses andis Ukraina juhtumi puhul märku, kuidas ta võib gaasitarneid poliitilise relvana kasutada, kiitis Euroopa Komisjon heaks Euroopa energiapoliitika prioriteedid. «Selles on neli rühma prioriteete, milles väliste energiatarnete turvalisuse tagamine on viimasel, neljandal kohal,» märkis ta. «Ja ka seal pole mitte gaas ainuke ja Venemaa ainuke probleem.» Kallas kinnitas, et Euroopa suudab ümber orienteeruda. «See on raske, see on kulukas, aga sellega tullakse toime,» ütles ta. Samas on Kallase sõnul oluline, et pool Venemaa gaasi- ja 60 protsenti toornafta ekspordist läheb EL-i ning president Vladimir Putini hiljutiste sõnade kohaselt saab Venemaa kaks kolmandikku oma gaasituludest just EL-ist. EK asepresident nentis, et Euroopa Liit on 52,2 protsendiga Venemaa tähtsaim kaubanduspartner. Venemaa ise on EL-i kaubanduspartnerite hulgas kolmandal kohal 7,3 protsendiga ühenduse kaubavahetusest. Ka on EL Venemaa jaoks on suurim välisinvestor, andes kolmveerandi välisinvesteeringute sissevoolust Venemaale. Samas moodustavad Vene investeeringud 0,3 protsenti välismaalt ühendusse investeeritust. «Öeldu põhjal võib küsida, kellele ikka on vastastikused suhted kasulikumad ja olulised,» tõrjus Kallas Fradkovi sõnad. Asepresident ütles, et loomulikult võib Venemaa valida ka strateegia, mis ei sea eesmärgiks häid suhteid EL-iga. Ta meenutas, et on ju ähvardatud gaasitarnete suunamisega Euroopast Aasiasse. «Aga kui kasulikud oleksid Euroopat ignoreerivad strateegiad Venemaale,» küsis Kallas. «Venemaal on ainult üks hoob, millega ta maailmamajanduses rolli tahab etendada. See on gaas. Pisut ka toorõli. Pisut ka muud toormaterjalid, nagu alumiinium. Muudes aspektides ei ole Venemaa maailmamajanduses suur tegija, kui relvad välja arvata.» Kallas tõdes, et Venemaa on väga mures Hiina kasvava ülevõimu pärast oma Kaug-Idas. Hiinast voolavad sisse nii inimesed kui ka kaubad. Venemaa tööstuskaubad ei paku kellelegi tõsist konkurentsi ning Venemaal pole ka palju raha, et näiteks humanitaarabis suurt rolli etendada. «Selliste kaartidega on Aasia partneritega raske võrdväärset osa mängida,» ütles Kallas. Rääkides veel ühest Venemaal levivast ideest, meenutas Kallas, kuidas üks juhtiv Vene poliitik ütles talle mõne aasta eest, et Venemaa jaoks on maailmas ainult üks tõsiselt võetav partner - USA. «Aga kui Venemaa tahabki ennast USA-ga võrdseks pidada, siis peab ta paratamatult tunnistama, et ta pole ju mingis vaates võrdne,» ütles Kallas. Ta tõi näiteks, et Venemaa on alles USA 20. kaubanduspartner. «Liitlassuhe Euroopa Liiduga pakub Venemaale palju rohkem, sest see on üles ehitatud ausale konkurentsile ja majandusele, kus reeglid kehtivad ja ka toimivad võrdselt kõigi jaoks,» ütles Kallas oma esinemises uudisteagentuuri BNS korraldatud konverentsil. |
Logi sisse
