|
Venemaa poliitika ja inimõiguste eiramine Tšetšeenias on seoses ajakirjanik
Anna Politkovskaja mõrvaga viimasel ajal senisest teravamalt päevakorda
tõusnud.
Esimene Strasbourg'i inimõiguskohtusse jõudnud juhtum puudutas 2001. aasta
veebruaris ühishauast leitud meditsiiniõde, kes oli aasta varem Groznõis
kadunuks jäänud. Kohtuekspertiis tuvastas, et ta suri koljuvigastuste tõttu,
mille põhjustasid korduvad löögid nüri esemega.
Tõendite põhjal leiti, et Nura Lulujeva surma eest vastutavad võimuorganid,
teatas kohus.
Vene võimudele heideti ette juhtumi põhjalikumast juurdlusest loobumist ja
anti korraldus maksta Lulujeva perekonnaliikmetele 70 000 eurot valuraha.
Teine kohtuasi käsitles poja ja isa kadumist vastavalt 2000. ja 2002. aastal.
Kohus jõudis otsusele, et Vene võimud vastutavad poja oletatava surma eest ja et
ka isa suri võimude kinnipidamise tulemusena.
Venemaa peab seetõttu maksma ohvrite abikaasale ja emale 90 000 eurot.
Inimõiguskohus on Vene võime korduvalt tšetšeenide surmas süüdi mõistnud,
eelmine kohtuasi lõppes oktoobris, siis oli ohvreid viis, nende hulgas rase
naine ja aastane laps.
Vene inimõigusorganisatsioonide hinnangul on Tšetšeenias alates Vene vägede
sissetungist 1999. aastal kadunuks jäänud 3000 - 5000 inimest. |
