Jordaania põlevkivi (geoloogiline ebaselgus), Leedu tuumajaam (omandivormi ebaselgus), Estlink (tuluprognoosi ebaselgus), ... Kas EE jõuab neid kõiki projekte ohjes hoida? Kes katab võimalikud riskid?
Kindlasti suudame projektid ohjes hoida. Nende projektidega just maandamegi neid riske, mis tulevikus meie ees seisavad. Estlinki kaabel on Baltimaade esimene elektriline ühendus Põhjamaadesse, see on esimene samm meie elektriturgude ühendamiseks ja ühtse Läänemere elektrituru loomiseks. Leedu tuumajaam projekt on meie jaoks võimalus saada oma tootmisportfelli CO2 vaba elektrit, millega anname oma panuse globaalse kliimamuutuse vastu võitlemisel. Meie põlevkivi väärtustamise kogemuse on maailmas unikaalne ning selle kasutamine Jordaanias või ka mujal maailmas muudab meid tugevamaks
Mis on riigile kuuluva Eesti Energia eesmärk? Eesti Energeetilise julgeoleku tagamine? Miks plaanib siis Eesti Energia põlevkiviõli müüki piiri taha ja mis asja ajab Eesti Energia Jordaanias? Rõõmustasite ühes intervjuus, et Estlinki abil saab Eesti Energia müüa elektrit kolm korda kallimalt Skandinaavia turgudele. St eeldatavasti sooviks, EE ka rohkem põlevkivi põletada. Aga tulles nüüd tagasi Eesti Energia eksistentsi eesmärgi - riigi energeetilise julgeoleku tagamise - juurde tagasi, siis kuidas see sellega kokku läheb. Minu arusaamist mööda jääks Eestisse suur hulk laga ja keskkonnareostust, energia liiguks minema ja raha, küll sellele poliitkemplustes hea rakendus leitakse. Mõni uus Kalevi-, Sulevi- või Olevipoeg merre. Niisiis, milline on Teie arvates Eesti Energia tegevuse eesmärk ja õigustus? Monopolil peab alati olema mõni hea õigustus.
Eesti Energia eesmärk on, et lambid põleksid nii Antslas, Tallinnas ja kõikjal mujal Eestis nii täna, homme kui ka kümnete aastate pärast.
Eesti Energia uurib teadaolevalt investeerimisvõimalusi - 10 miljardit krooni Jordaaniasse põlevkivist õli tegemiseks ning 15-25 miljardit Leedu tuumajaama. Kummalgi ei ole Eesti elektriga varustamisel erilist rolli, eriti võimalikul Jordaania investeeringul.
Kas olete kaalumas/kaalunud sama suurusjärgu investeeringut (10-25 miljardit krooni) taastuvenergeetikasse - võimsuste ülespanekusse, energiamüüki, seadmete tootmisse vms?
Taastuvenergeetika on väga oluline, plaanime investeerida tuuleparki Narva tuhamägedele, mõõdame tuult Peipsil, et võimalusel rajada sinna veelgi suurem tuulepark. Hakkame biomassi põletama koos põlevkiviga Narva uutes kateldes, arendame mitmeid elektri ja soojuse koostootmisjaamu. Oleme teinud esimesi samme prügist elektri ja soojuse tootmiseks. Nende investeeringute maht ulatub paari-kolme miljardi kroonini ja see kasvab tulevikus.
Kui suured ja millised on EE senised investeeringud taastuvenergiasse ja võrdluseks palun kõrvale sama perioodi investeeringud fossiilkütustel põhinevasse energiasse?
Konkreetsed tehtud taastuvenergia projektid on: Linnamäe hüdroelektrijaam 33 mln kr (2002), Keila-Joa hüdroelektrijaam 16 mln kr (2005) ja Virtsu tuulik 10 mln kr (2002). Narva uued katlad maksid 3,9 mld krooni. Taastuvenergia investeeringute mõõteühikuks saab miljard õige pea.
Miks kättesadav ja teoretiliselt jätkusuutlik tuuma-tehnoloogia ostetakse sisse investeeringuna, mitte innovatsioonina? Elik - miks me ise omi tuumajaamu ei ehita? Ega osta vastavaid tehnoloogiaid+vastavat haridust? Ma ei taha siin hakata jahuma ülekandekadudest, ma vaid juhin Teie tähelepanu välisinvesteeringu iseloomule (a - vaadakem Leedu reitingut!) ja selle haavatavusele.
Leedu on koos meiega Euroopa Liidus, meil on sarnased huvid energeetikas ja koostöös peitub jõud.
Elan Tallinnas Pirital (Käokeele teel) ja tahan tähelepanu juhtida sellele, et sel sügisel on juba kahel korral olnud meie rajoonis 1,5 tunnised elektrikatkestused. Esimene kord ca kuu aega tagasi ja teine nüüd viimase lumetormi ajal. Millest sellised katkestused XXI sajandil põhjustatud on? Eelnevatel aastatel ei teadud me, mis on elamine elektrita. Eriti ebamugavaks teeb asja see, et elekter on ära just peale 17 õhtul, kojutuleku ajal. Autovärav ei tööta, tuba pime, el.kellad vilguvad - ei ole just mugav. Milles on asi? Kas avariide analüüsiga üldse keegi tegeleb? Ma ei taha mingeid vabandusi, a`la anname endast parima. Minu sooviks on XXI sajandi Tallinnas non-stop elektrivalgust nautida, mitte peeruvalgel passida...
Ka mina ei pea normaalseks, et sellised katkestused aset leiavad. Suure ehitusbuumi raames juhtub kahjuks, et ehitajad jätavad kaevetööd meiega kooskõlastamata. Nii on ka Käokeele teel sel aastal elektrikaabel kaks korda läbi kaevatud.
2013. aastal avaneb Eestis elektriturg. Seoses sellega muutub elektrikaubandus Eestis Euroopa Liidu siseseks vabaks turukaubanduseks. Tehke mulle selgeks, kuidas, milliste lepingutega saab peale aastat 2013 Eesti Energia osta pikaajaliselt odavat Leedu tuumaenergiat? Kontsessioonilepingud on teatavasti EL-s keelatud, elektri vabaturuhind tekitab olukorra, kus Jaotus - ja Põhivõrgul pole vahet, kellelt turuhinnaga elektrit osta. See muudab eesti tarbijatele Leedust tuumaenergia ostmise rahaliselt mõttetuks. Eesti Energia tootmise portfelli mitmekesistamine Leedu tuumaenergia näol tähendab ikkagi rumalat finantsinvesteeringut ja eesti rahva raha "laristamist " leedu rahva huvides.
Ükskõik millist suurt elektrijaama, mida me täna ka ehitama ei hakkaks, ei saaks me valmis enne kui 2013, mil turg on 100% vaba. Pole vahet kas tuuma-, põlevkivi-, gaasi- või kivisöeelektrijaam. See ei ole tuumajaama spetsiifiline küsimus.
Poliitilise surve tõttu eelmine juhatuse esimees hr Okk hakkas korraldama põlevkiviõli oksjone. Tänavu kevadel oksjonil kujunenud ja hetkel kehtiv õli müügihind vahendajatele ületab tunduvalt 7. novembril 2006.a. 1 % väävlisisaldusega masuudi maailmaturuhinda. Mida Te võtate ette õli hinnakujunduse alal? Miks Teie juhitav ettevõte müüb põlevkiviõli "riigivarastele", kes on suured maksuvõlglased, kuulujutud ütlevad, et ka Eesti Energiale võlgu üle 10- ne miljoni krooni ja Tapa linnas on nende pärast kehtestatud "eriolukord" soojatarbijatele? Põlevkiviõli hinna kolmekordistamisele viinud Eesti Energia suunatud tegevus on põhjustanud Vabariigis ka muude energiakandjate hinna tõusu - puiduhake, gaasihinna tõusul on pidur eest võetud jne. Teie viljeledav Börsi või kasiinomajandus ei sobi kokku Eesti Energia imidžiga. Millal hakkab Teie juhitav riigiettevõte mõtlema riigimehelikult?
Põlevkiviõli hinna määrab nafta maailmaturuhind.
Teie valimislubadused olid, et aastaks 2010 on rikete arv jaotusvõrgus vähenenud 50 protsenti ja pingeprobleem on lahendatud kõikidel klientidel (teadmiseks Tallinna elanikele, et pingeprobleem tähendab seda, et maa piirkondades on madalpinge liinid väga pikad ja seetõttu tuled laes vilguvad ja kodutehnika kärssab läbi). Teada on ju ka nn. pingeprobleemsete klientide arv, teades olukorda jaotusvõrgu inverteeringutega ja probleemist ehitajate leidmisega, siis kuidas te kavatsete seda probleemi lahendada, võttes arvesse ka selle, et see 1000 V liinide jutt eesti oludesse ei sobi, seega ainuke lahendus on uued keskpinge liinid ja alajaamad.
Rikete arvust ei ole mõtet üldse rääkida, kuna Eestis on ju nn. "ilusa ilma" õhuliinid, nagu tuul veits puhub, nii on see võrk jälle laiali.
Ja siit lõpuks küsimus kas EESTI ENERGIA on rahva või rahvas EESTI ENERGIA jaoks?
Ainuüksi sel ja järgmisel aastal investeerime jaotusvõrgu töökindlusesse täiendavalt 400 miljonit krooni, järgnevatel aastatel kasvavad investeeringud veelgi. Tänaste prognooside järgi võimaldab selline investeeringute tase vähendada kliendikatkestusi 50% ja lahendada pingeprobleem.
Ehitajate vähesuse probleemi lahendamiseks plaanime anda töid selliselt, mis võimaldaks tänast ehitusressurssi maksimaalselt ära kasutada – mitmed töökindlusobjektid korraga koos pika tähtajaga.
Käesoleval hetkel teeme pilootprojekti 1000V lahenduse testimiseks ning praegused järeldused näitavad, et lahendus on siiski mitmel juhul kasutatav.
Kas EE plaanib taastada eramajaomanikele elektrienergia kasutamise ka põhilise kütteenergiana (nagu EE võ tema eelkäija seda soosis 70.-90.tel) või jääb elekter siiski elitaarenegiaks ja majaomanikel tuleb pidevalt mängida totalisaatoril nimega: "puit-õli-gaas(kui võimalus)-elekter" jne?
Kõik kütteliigid konkureerivad omavahel, tulevikus on ka elekter vabaturu kaup. Tõenäoliselt ei kujune elektriküte domineerivaks kütteliigiks.
Kui homme avataks Ignalina uus tuumajaam siis mitu protsenti tõuseks elektri hind kodutarbijale?
Siis kui valmib Ignalina tuumajaam, on elektriturg avatud. Uue tootja turuletulek suurendab konkurentsi. Konkurentsi suurenemine hinda ei tõsta.
Miks Eesti Energia ei likvideeri ära 110 kV õhuliinid Tallinna linnas ja ei asenda neid maa-aluste kaablitega? Kas selleks ei ole raha? See parandaks ju oluliselt linna keskkonda st ei risustaks linna.
Eelistame enne teha Eestis elektrivõrgu korda. Tallinnas 110 kV liinide maakaablisse panek maksaks 500 miljonit krooni, sama raha eest saame lahendada 10 000 kliendi pingeprobleemi.
On teada et EE (Jaotusvõrk,Elektriteenused..) töötajd lahkuvad madala palga tõttu, ja tööjõu voolavus on suur. Kas teil on konkreetne plaan olukorra normaliseerimiseks?
Plaan on lihtne, tõstame palka. Näiteks 1.oktoobrist tõstsime Jaotusvõrgus oskustöötajate palku kuni 30%. Hiljutised värbamised ning tagasiside töötajatelt näitavad, et oleme tööjõuturul täiesti konkurentsivõimelised. Jaotusvõrgu aasta keskmine tööjõuvoolavus on ligi 5%, mis on Eesti keskmisest selgelt madalam.
Kinnisvarabuumi ja liitujate arvu pideva kasvu tõttu on Eesti Energia tütarfirma OÜ Jaotusvõrk teinud energiaturuinspektsioonile taotluse muuta hinna arvutamise meetodit, mis tooks kaasa kuni kahekordse hinnatõusu. Kuidas on turumajanduses võimalik müügi ja klientide suurenemisel teenuse/toote hinda tõsta, kui kulud aina vähenevad?
Liitumise hind on sama olnud alates 2002. aastast. Liitumiste kulud ei ole vähenenud. Vahepealse nelja aasta jooksul on oluliselt tõusnud elektriehitustööde maksumus – kallinenud on nii tööjõud kui ka materjalid (maailmaturul metallide hinnatõusu tõttu). Praegusel hetkel katab liituja keskmiselt liitumiskuludest vähem kui 50%, ülejäänu kuludest katab Jaotusvõrk. Mida rohkem liitumiskuludest katab Jaotusvõrk, seda vähem on võimalik investeerida rikete ja pingekõikumiste vähendamiseks, kuna kogu investeeringute maht on rangelt paika pandud Energiaturu Inspektsiooni (ETI) poolt. Hinnatõusu ei tule, kui Jaotusvõrk saab ETI-lt loa suurendada investeeringuid rikete ja pingeprobleemide vähendamiseks.
Katsetamise korras lubasite sellest sügisest hakata eraklientidele elektrivõrgu kaudu sideteenuseid, sh telefoni ja internetti pakkuma hakata. Miks see soiku jäi, aga eelkõige, millal tööle hakkab?
Internetiteenuse pakkumine elektrivõrgu kaudu on juba võimalik. Masskasutusse viimisel on takistuseks hetkel seadmete kõrge hind, tehnoloogia eksperimentaalsus ja mõned õiguslikud küsimused, mis konkurentsivõimet kärbivad.
Millal Eesti Energia börsile tuleb?
Võlakirjad juba on Londoni börsil. Teie pidasite silmas ilmselt aktsiate börsile viimist. See on küsimus Eesti Energia omanikule.
Kas erakonnad ei pressi teid oma liikmeks? Või on teil endal soov ennast poliitiliselt määratleda?
Vastus mõlemale küsimusele on ei.
Kas EE on palgal mõni tuumaenergia spetsialist või lähenetakse antud teemale puhtalt projektipõhiselt ehk meeskonda juhib majandusharidusega projektijuht?
Oleme kaasanud projekti nõustajana Shveitsi tehnoloogiafirma Colenco, samuti on Eesti teadlastest kaasatud Enn Realo ja Endel Lippmaa. Lisaks loomulikult Leedu tuumaenergeetikud.
Kas Te arvate samuti nagu majandusminister Edgar Savisaar, et Eesti Energia ülisuur kasum on tulnud saastekvootide müügist ja see oleks õigem dividendidena riigil välja võtta? Võiks ju selle asemel vahetada välja alajaamu, teha tormikindlaks saartele minevad elektrikaablid, mitte et kaks liinidele kukkunud puud tekitavad elektrikatkestusi suhteliselt suurtel aladel? Saastekvoote saab ju müüa siiski seepärast, et Eesti Energia ei paiska õhku enam niipalju saastet. Või olen ma saanud millestki valesti aru?
Dividendipoliitika on omaniku tähtis otsus. Elektrivõrkude investeeringu mahu paneb paika kokkulepe Energiaturu Inspektsiooniga ning kasumi suurus ei mängi siin rolli.
Niinimetatud sügistormide aegu, mis meil paar nädalat tagasi olid, istusid minu vanemad maakodus reede õhtul kella seitsmest kuni pühapäeva hommikul 12ni elektrita. See on 41 tundi! Kas see on normaalne? Vähe sellest, et elektrit ei olnud, kuna pumbamaja ka ei töödanud siis olid nad ka veeta! Ning elukohaks ei ole mingi süvamets, täiesti tsiviliseeritud koht Tallinna läheduses.
41 tundi ilma elektrita ei ole normaalne. Ulatuslike elektrikatkestuste korral alustatakse rikete likvideerimist keskpingeliinidest, millega on seotud suur hulk kliente. Seejärel parandatakse kõik madalpingeliinide rikked. Kahjuks ei jõua meie töömehed ja appi kutsutud partnerid kõikide klientideni korraga. Suurendame oluliselt investeeringuid, et ka tormides võrk vastu peaks.
Eesti Energia müüb elektrit Balti riikidesse, nüüd alustame müüki ka Soome ja mujalegi. Seda kõike Eesti põlevkivi arvelt. Kauaks meil põlevkivi jagub? Kas on tark kulutada meile nii olulist maavara hõlptulu teenimise eesmärgil kui mõnekümne või vähema aasta pärast ei jagu seda enam meile endilegi?
Elektrit tõepoolest müüme nii Lätti kui ka Leetu, samas ka ostame Lätist hüdroenergiat ja Leedust tuumaenergiat. Kaablis liigub elekter mõlemat pidi. See tähendab, et meil on tulevikus võimalus põlevkivielektri kõrval tarbida ka näiteks Norra hüdrojaamades toodetud elektrit. Põlevkivi Eestis jätkub ja riiklik põlevkivi kasutamise arengukava on koostamisel.
Leedu tuumaprojektiga seoses sooviksin teada kuidas on tagatud Eesti varustamine elektriga olukorras kus varustamine Läti ja Leedu kaudu osutub mingi kriisi tõttu võimatuks ning Venemaa keerab omalt poolt kraanid/juhtmed kinni?
Ma heameelega küsiks vastu, mis siis saaks kui Leedus tuumajaama pole?
Valmivale merekaablile Soome tahame veel teha ka venna st teise kaabli, see suurendab meie varustuskindlust oluliselt.
Kas vastab tõele majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja hr Einari Kiseli ennustus, et Eesti Energia ei hakkagi ehk Leedu tuumajaama elektrit tegelikult Eestisse importima ja siin kasutama? Miks sellisel juhul tehakse maksumaksja rahaga (mida sisuliselt on ka EE kõrge krediidireiting, kuna riik omanik) sellised mastaapsed finantsinvesteeringud? Äkki siis EE hoopis spekuleeriks 20 miljardiga börsil, teeniks ehk rohkem kui Leedus betooni valades?
Läänemere piirkonnas saab olema üks elektriturg. Milline tootja ja kus müüb, otsustab klient.
Mõnda aega tagasi toimus mingi remonditöödel tekkinud apsaka tõttu üle-eestiline sekundiline voolukatkestus. Kui lihtne ikkagi on näiteks terroristidel või sõjalisel agressoril kogu Eesti pimedaks teha?
Ükski süsteem ei ole 100% terrorismikindel aga me teeme kõik endast oleneva, et muuta see nii kindlaks kui võimalik.
Saue vallas Alliku külas (so. 2 km Veskimöldrest) korraldasid Eesti Energia töötajad juuli - september kõrgepingeliini kõrval asuva männimetsa raie. Raie teostamine oli ebaseaduslik, mida möönis ka 20.07.2006.a. kohapeal käinud Harju keskkonnainspektsiooni toimkond. Tänaseks on sellelt alalt nagu sõda läbi käinud, keskonnainspektsioon vaikib ja Teie olete külarahavale jätnud kustumatu ja kordumatu mälestuse ilusast loodusest linna külje all.
Millal Eesti Energia kavatesb koristada Saue vallas Alliku külas enda eduka ja põhjendamatu raietegevuse tulemusel tekitatud laga ja kuidas kavatsete korvata loodusele tekitatud kahjud? Kas saadan Teile ka pildid EE tegevusest?
See on äärmiselt kahetsusväärne. Praegu käib selle juhtumi asjus uurimine. Maaomanikega käivad läbirääkimised, et parimal moel metsaalune korrastada.
Miks Eesti Energia ei tee soodustusi tarbijatele, näiteks suvehooajal?
Teeme ikka soodustusi. Näiteks on võimalik valida hinnapakett, kus öösel on elekter soodsam kui päeval, samuti teeme soodustusi pingeprobleemiga klientidele.
Senini on Narva jõe energiat kasutanud ainult Venemaa. Rahvusvaheliste tavade järgi oleks selleks õigus ka Eestil. Tehniliselt on võimalik rajada Narva veehoidjale ka meie oma HEJ. Kas see on Eesti Energial kavas?
Oleme asjaga tegelenud. Täpsemate plaanide tegemist segab piirileppe puudumine Eesti ja Venemaa vahel.
Alternatiivenergiat lubatakse toota vaid praeguste liinikadude ulatuses. Kas pole mitte tegemist monopoolse võimu kuritarvitusega?
Alternatiivenergia ostukohustust ei määra Eesti Energia, vaid see pannakse paika seadusega.
Kuidas suhtute Tallinki juhtkonna käitumisse Silja Line laeval? Kuidas käituksite antud olukorras Teie, astuksite tagasi või jätkaksite oma ametikohal?
Olen väga kurb Eesti ärikultuuri maine pärast.
Mille arvelt ikkagi need investeeringud Leetu ja Jordaaniasse tulevad? Mida kohalikud tarbijad võivad nendest investeeringutest võita ja kaotada?
Investeeringuid ei tee me millegi arvelt, vaid tegemist on iseseisvate projektidega. Kui Eesti Energia on tugev, arenemis- ja investeerimisvõimeline ettevõte, siis võidavad sellest kõik meie kliendid. Ma tahan, et Eesti Energiast saaks tugev rahvusvaheline ettevõte, mille üle võiks uhke olla iga Eesti inimene.
Tänud vastuste eest!
Suur aitäh kõigile küsijatele.
|
