Clausseni sõnul on arengumaade väljaunustamine kliimasoojenemise peatamistööst lihtsalt rumal.

Claussen juhib klimatoloogide hulgas kõrgelt hinnatud Pew kliimamuutuse uurimiskeskust USAs. Kyoto protokoll jõustub kolme kuu pärast. Paraku paiskavad leppega ühinenud riigid (Euroopa riigid sh. Venemaa, Jaapan, Kanada ja Uus-Meremaa) õhku vaid kolmandiku maailma kasvuhoonegaasidest.

Suurim saastaja, USA, on seni oskuslikult hoidunud leppega ühinemast. Samuti ei hõlma lepe arenguriike, mis ennustuste kohaselt jõuavad süsihappegaasierituse määralt 20 aastaga üheskoos arenenud maade tasemele.

Claussen oli USA eelmise presidendi Bill Clintoni valitsuses kõrge keskkonnaametnik. Tema Washingtonis asuvat ajutrusti toetavad mõned maailma suurimad korporatsioonid.

Clausseni sõnul ei ole kliimasoojenemisprobleemile lihtsat lahendust. Clausseni hinnangul vajavad erinevad riikide grupid ka erinevaid lahendusi.

Clausseni meelest on kiiduväärt, et emissioonikvootide müügiõigusega annab Kyoto protokoll riikidele võimaluse vastata protokolli nõudmistele võimalikult odaval viisil: kas siis kasvuhoonegaasieritust tegelikult kärpides, või teistelt riikidelt kvoote ostes.

«Kuid kui Kyoto lepe jääb kliimasoojenemise pidurdamise alal ainsaks omataoliseks, jääb ka selle mõju keskkonnale väga piiratuks,» sõnas Claussen.

Pew keskus otsib võimalusi paremaks ja tõhusamaks leppeks, mis arvestaks rohkem ka geopoliitilise reaalsusega. Kyoto lepe võiks jääda uue leppe üheks osaks.

Uuel leppel oleks üheaegselt kaks eesmärki.

Esmalt, sarnaselt Kyoto protokollile, emissioonide absoluutne vähendamine. Teisalt aga emissioonirohke toodangu vähendamine sisemajanduse kogutoodangus. See peaks kaasa tooma keskkonnasõbraliku majanduse kiirema arengu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67