Eesti Energia kavandab elektri hinna tõusu 2008. aastaks ligikaudu 16 protsenti, aga võib-olla enamgi. Seejuures olevat elektri tootmishinna keskmise peapõhjus oluliselt muutunud Eesti majanduskeskkond, näiteks kütuste kallinemine, remondi- ja hoolduskulude kasv ning märkimisväärsed muutused tööjõuturul. Ka olevat alates 2002. aastast tarbijahinnaindeks suurenenud keskmiselt 3,5 protsenti aastas ja viiel aastal ~18 protsenti.

Elektrihinna (kujundamise) poliitika põhinõuded on järgmised: kõigi ühiskonnaliikmete energiavajadused peavad olema tagatud; elektri hind peab kindlustama elektriettevõtte majandustasuvuse; säästlikkuse soosimine; elektrihinna stabiilsuse tagamine; tariifisüsteemi struktuuri lihtsus; mõõtmissüsteemi rakendamine; maksmissüsteemi arusaadavus; keskkonnakaitse arvestamine.

Loomulikult tuleb arvestada muidki majandus-, sotsiaal- ja finantsaspekte. Seejuures elektri hinna regulatsioonis peaks arvestatama energiaturu inspektsiooni, avalikku arutelu ja tarbijate arvamusi.

Milline on õige hind?

Elektrikraani juures olijate seisukoht on selge – Eesti elektri hind on madal, ei kata (põhjendatud või põhjendamatuid?) kulutusi. Neil seal Euroopas on hind õige (loe – tariifimäärad piisavalt kõrged), davai, teeme nende moodi.

Lääne-Euroopa kehtivate elektritariifide kohta on olemas ka internetis kättesaadav allikmaterjal, kus tutvustatakse nii kodu- kui ka tööstustarbijate elektritariife kogu Euroopa Liidu piires, huvi korral maailma teistegi riikide maksumäärasid.

Näiteks võrrelgem meile huvipakkuvaid andmeid kodutarbijatele Euroopa Liidu riikides kehtestatud 100 kWh kogumaksumuse kohta eurodes detsembris 2006. Madalaim elektritariif oli Bulgaarias – 6,34 eurot (ehk ~98 Eesti krooni), seejärel tuleb Läti – 6,90 eurot, Kreeka – 7,01 eurot, Leedu 7,18 eurot ja Eesti – 7,50 eurot. Keskmikud on näiteks Portugal 14,10 eurot (ehk ~220 Eesti krooni), Slovakkia 14,20 eurot, Küpros 14,26 eurot ning «tipp- või rahameeste klassi» kuuluvad, st suurimat hinda küsivad Holland 21,30 eurot ja Taani 24,56 eurot (ehk ~385 Eesti krooni).

Muide, detsembris 2006 oli Euroopa Liidus 27 riigi kodutarbija 100 kWh keskmine tariifimäär 8,8 eurot (ehk ~138 Eesti krooni), 25 riigi arvestuses 10,6 eurot ning 15 riigi kohta ~15 eurot.

Egas kõik toodud tariifid nn keskmise eestimaalase tasku järgi küll ei ole. Veelgi enam, Eesti tariif «näikse» välismaalaste seltskonnas nii väiksekene. Tekib tahtmine teist kergitada, turgutada, väärikamasse seltskonda aidata. Siit tuleb esimene möödalask – Lääne-Euroopa riikide elektritariife ei ole võimalik üksüheselt hinnata keskmise eestlase rahakoti abil. Ka vastupidine tehe – Eesti elektritariifi hindamine keskmise lääneeurooplase rahakoti alusel – ei ole pädev.

Pädeva võrreldavuse tagamiseks võtkem appi rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO andmed vaadeldud riikide näiteks keskmiste töötasumäärade kohta, meie näites keskmine töötasu (2004) ja alam- ehk minimaalpalk (2007, I poolaasta) eurodes kuus.

Kuutöötasud on vahemikus 170 eurot (Bulgaaria), /.../, 1550 eurot (Küpros) kuni ligikaudu 3710 eurot (Luksemburg). Ehk teisisõnu vahemikus 2600 –

58 000 Eesti krooni. Seejuures oli Eesti keskmine töötasu umbes 475 eurot. Minimaal- ehk alampalgad kuus on vahemikus 90 (Bulgaaria) kuni 1570 (Luksemburg) eurot ehk 1400 – 24 500 Eesti krooni.

Kellel kui kallis elekter?

Ühesuguse võrdlusaluse saame näiteks siis, kui lähtume alam- ehk minimaalpalgast. Niisiis, kui palju peab Euroopa Liidu liikmesriigi alampalka saav elanik tööd tegema nn alampalgatundides (AP-tundi), maksmaks 100 kWh eest. Näiteks Bulgaaria elanik ~11 AP-tundi, Läti elanik ~6,5 tundi, Leedu ~6,6 tundi, Eesti ~5,5 tundi, Portugali ~4,8 tundi, Hollandi elanik ~2,6 tundi jne. Mediaanseisus paiknevas Hispaanias aga ~2,8 ja Ühendkuningriigis ~1,4 tundi.

Võib rehkendada ka teisiti. Näiteks Hispaania alampalka saav inimene peaks Eestis tegutsedes 100 kWh eest tasuma ~1,8 AP-tunni töötasuga, Ühendkuningriigi alampalgaline Eestis toimetades aga ~0,9 alampalga tunnitasuga.

Milline suundumus ehk trend oli elektrienergia tariifidel näiteks aastail 1996–2006? Kümne aasta aegreast nähtub, et liikumisi on mõlemas suunas – nii suurenemise kui ka alanemise poole. Näiteks EU 15 riikide keskmine tariif kasvas kümne aasta jooksul ~4 protsenti.

Tõusu- ehk suurenemistrend oli nt Itaalias (+2,7 protsenti), Soomes (+5 protsenti), Ühendkuningriigis (+11 protsenti). Alanemissuundumusega oli aga Belgia (–9,2 protsenti), Prantsusmaa (–11,5 protsenti), Austria (–13,4 protsenti), Hispaania (–14 protsenti).

Mida toodust järeldada? Vast ehk seda, et Eestis on hea tava – suusõnaline kinnitus ei haaku kõige paremini rahvusvahelistes andmestikes toodava, st mujal valitseva tegelikkusega.