Bushi ja Kerry teine televäitlus keskendus Iraagile
(10)
09.10.2004 14:45
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 USA presidendi George W. Bushi ja tema pearivaali John Kerry reedel peetud teine teledebatt keskendus Iraagi probleemile.
Taas süüdistas vabariiklane Bush Kerryt Iraagi sõja küsimuses
heitlikkuses, Demokraatliku partei kandidaat aga leidis, et Ameerika
Ühendriikide praegune president on muutunud sõja asjus
«massipettusrelvaks.»
Väitlus kestis poolteist tundi ja kujunes ajuti üsna teravaks. Bush
väitis, et Kerry seisukohad Põhja-Korea ja Iraani küsimuses on
«naiivsed ja ohtlikud» ning kaitses taas otsust 2003. aasta märtsis
Iraaki tungida ja Saddam Hussein kukutada.
Tema sõnul on Kerry seisukohad muutlikud nagu tuulelipp.
«Ma saan aru, miks inimesed arvavad, et ta muudab sageli seisukohta,
sest ta teeb seda,» sõnas Bush. «Ta ütles, et peab Saddam Husseini
tõsiseks ohuks ja nüüd ütleb ta, et Saddam Husseini võimult
kõrvaldamine oli viga.»
Kerryl oli käepärast USA relvainspektorite äsjane raport, milles
kinnitati, et sõja põhjenduseks toodud keelatud relvi Iraagis ei ole.
«President ei leidnud Iraagist massihävitusrelvi, mistõttu on ta
muutnud oma kampaania massipettusrelvaks,» kuulutas Massachusetsi
senaator.
«Lubage mul otse välja öelda: ma ei ole Iraagi asjus kunagi meelt
muutnud. Ma usun, et Saddam Hussein oli ohtlik. Ma olen alati uskunud,
et ta on ohtlik,» kinnitas Kerry Bushi leeri rünnakuid tõrjudes.
Kandidaadid pidasid väitlust St.Louisi ülikooli saalis ja ka publik võis neile küsimusi esitada.
Enamus gallupeid näitab, et kandidaatide seis on 2. novembri valimiste
eel tasavägine. Bush oli seetõttu rahvusliku julgeoleku ja
majandusküsimustest rääkides ründav pool, et tasa teha nädala tagusel
väitlusel allajäämist.
Kui Kerry süüdistas teda üksi Iraagi sõtta minekus, katkestas Bush
vihaselt debatijuhi katse järgmist küsimust esitada, ja kuulutas, et
Suurbritannia, Itaalia ja Poola on Iraagis Ühendriikidega koos.
Bush süüdistas oma demokraadist vastast, et too paneb liiga suurt rõhku
maailma arvamusele, et võtta vastu raskeid otsuseid nagu sõtta minek.
«Mõnikord tuleb tuleb selles maailmas langetada ebapopulaarseid
otsuseid, sest sa usud, et need on õiged.»
«Inimesed armastavad Ameerikat. Mõnikord ei meeldi neile Ameerika
otsused, aga ma ei usu, et te tahate presidenti, kes püüab olla
populaarne ja teeb valesid asju,! ütles ta ja rõhutas, et tema on
president, kes julges sõjaotsuse langetada.
Kerry suhtumine Põhja-Korea tuumakriisi lahendamisse ja Iraani tuumaprogrammi on «naiivne ja ohtlik,» süüdistas Bush.
Kerry väitis vastu, et Bush ei tegele Põhja-Koreaga üldse, kuigi riik
muutub üha ohtlikumaks. Iraani küsimusest läks Kerry aga mööda, kuid
lubas, et ei tõsta keskklassi ameeriklaste makse.
Senaatori väitel on Bush esimene USA president pärast Suurt Depressiooni, kelle ametiajal on töökohtade arv vähenenud.
Bush kaitses end väitega, et leidis ametisse astudes eest aeglustuva
majanduse, millele andsid hoobi 11. septembri terrorirünnakud.
Kandidaatide vastastikused rünnakud olid küll raevukamad kui eelmisel korral, kuid sekka tekkis ka kergemaid noote.
Kerry saavutas publiku soosingu Bushi maksukärpeid rünnates. «Ma
kahtlustan, et siin on ainult kolm inimest, kes sellest võidavad:
president, mina ja Charley, mul on kahju, aga sina ka,» ütles ta
väitluse juhile Charles Gibsonile viidates.
Kolmas kandidaatide teledebatt toimub 13. oktoobril Arizonas.
|
Tee koduleheks
