Vallakeskuse Abja-Paluoja peatänav oleks veel paarkümmend aastat tagasi kannatanud rahulikult välja võrdluse Pärnu või Tartu linnaga. Siinne rahvas peab end kõige õigemateks mulkideks ehk täismulkideks, kelle rikkusele pani aluse 19. aastasaja keskel alanud linakasvatus ja talude päriseksostmine parunitelt. Pärimuse järgi kandnudki esimene Abja parunilt vabaksostetud talu Mulgi talu nime. Kuigi vanast rikkusest pole kolhoosikord suurt midagi alles jätnud, ei kaunista linaõis Abja valla vappi mitte ainult nostalgiast. Mulkide söakus elab edasi ja ootab heade aegade taastulekut. Soikus linakasvatus «Linakasvatus on praegu täiesti null, see polnud rentaabel,» nendib Abja vallavolikogu esimees Taevo Viitas. «Nullist üles ehitama hakata oleks ikka väga raske, linakasvatus pole ka eurorahaga toetatavate alade nimekirjas.» Abja kant elab tema sõnul rahulikku ääremaaelu ja muu Eesti jõulisest majanduskasvust pole veel märkimisväärselt osa saadud. «Aga küll see elu tasapisi edeneb,» kinnitab noor mulk Viitas, kes on oma elu sidunud teraviljakasvatusega. «Eks me pea omakandimeest Toomas Hendrik Ilvest toetama ja kui ta presidendiks saab, ehk siis jagub meilegi rohkem välklambi- ja prožektorivalgust. Mulgimaa vallad on kindlasti kõik Ilvese poolt,» ütleb ta. Valla kõige suuremaks arengutakistuseks peab Viitas halvas seisukorras teid. «Meie kandis on kõige rohkem kruusateid Eestis. Üks võimalus oleks arendada maaturismi, aga kes see tahab autoga siia tulla, kui masin kiliseb-koliseb ja võib kiviga laternasse saada,» räägib ta. Küsimusele, kas presidendist omakandimees võiks ka kohalikule teedeehitusele elu sisse puhuda, jääb Viitas vastates pigem skeptiliseks. «Eks me peame ennast ikka ise aitama, mitte president. Tuleb ka teiste valdadega rohkem koostööd teha, et saada siia euroraha,» räägib ta. «Aga turismi arendamises on Ilves küll otsa lahti teinud – ta ehitab oma Ärma tallu konverentsihotelli.» Kohalikku poliitikasse on Mulgi kuues ringi liikuda armastav Ilves andnud idee Mulgi suurvalla loomisest. Viitase sõnul on selle idee üheks käegakatsutavaks tulemuseks Mulgimaa Arenduskoja moodustamine eesmärgiga koostada tegevuskava Euroopa Liidu Leader-programmi rahadele ligipääsuks. Kibe ehitustöö Abja-Paluojast paar kilomeetrit eemal Ärma talus käib kibe ehitustöö. Kerkib konverentsihotelliks tituleeritud külalistemaja ja rajatakse haljastust. Pererahvast parajasti kodus pole ja objekti eest vastutav töödejuhataja ei taha kontvõõraid hästi õuele lasta. Küll aga pole midagi ajakirjanikest kontvõõraste vastu Ilvese naabrimehel Ants Londil rootsipunaseks värvitud Väike-Viraku talust. Elupõline vedurijuht Lond demonstreerib mulgi uhkusega oma väikest puhast majapidamist, kus iga detail kõneleb ülimast korraarmastusest. «Ostsin selle maja kolhoosilt 1980. aastal 292 rublaga, siis olid siin ainult varemed järel. Seal vedeles see vana linapress. Näe, tegin ka talusildi – Väike-Viraku. Muidu oli nii, et Ilvese külalised alailma peatusid väravas ja küsisid, et kas see ongi Ärma,» jutustab Lond. Kuulsa naabri kohta ei ole Londil küll halba sõna öelda. «Ta on tubli mees, selline hästi rahulik, ta on Ärmal ikka väga palju ära teinud.» Suurest pealinna poliitikast aga ei arva Lond suurt midagi. «No ma ei tea, kes see presidendiks parem mees oleks. See poliitika on nagu selline, noh, mäda asi,» ütleb ta. Abja-Paluoja toidupoes A&O teatakse Toomas Hendrikut väga hästi. «Ta on ju kogu aeg siin oma talus ja käib ikka oma prouaga ka meie poes. Nad on alati hästi viisakad,» räägib noor poemüüja Marge. Sellegipoolest poleks Ilves Marge arvates praegu kõige õigem mees presidenditoolile. «Ma ei tea, miks, aga minu arust Ilves lihtsalt ei sobi. Ka Arnold Rüütel ei sobi, tal oleks aeg juba pensionile minna. Parem oleks olnud Ene Ergma.» Eelistavad Ilvest Kaupluse ees kohatud kaks vanaprouat ei luba ennast fotole jäädvustada, kuid leiavad, et Ilves oleks ikka presidendiks parem variant. «Rüütlil on aeg kõrvale astuda, ta on oma pensioni ammu välja teeninud. Aga ega meil siin sellest küll midagi ei muutu, kes presidendiks saab,» leiavad nad. Vestlusse sekkub pensionär Alfred Kangur, kelle teada Ilves ei tohikski presidendiks kandideerida, sest ta pole Eestis sündinud. Küsimusele, kas 20. septembril tuleb Tallinnasse koguneval valimiskogul teha valik ka kahe erineva maailmavaate ja ellusuhtumise vahel, sel päeval Abja-Paluojast vastust ei saa. Presidendiks pürgijate minevikutegemised Abja mulke ei huvita, nende pilgud on pööratud homsesse. |
kõik galeriid
