|
 |
09.09.2006 00:01 Kaire Uusen Enamik Eesti saartel asuvatest valdadest on keskmiselt jõukad või vaesed, kuid Vormsi ja Ruhnu kuuluvad maksutulult elaniku kohta Eesti rikkamate valdade hulka. Mis saarte rikkust mõjutab, uuris Kaire Uusen. Vastupidi Eesti vaesemate valdade hulka kuuluvatele Kihnule ja Piirissaarele võivad Vormsi ja Ruhnu elanikud tunda uhkust, et nende vallas on maksutulu elaniku kohta kõrgem kui enamikus Eesti valdades. Selle põhjuseks peavad kohalikud nii rikkaid suvitajaid kui tagasi pöördunud rannarootslasi, sest suhteliselt kõrge maksutulu on ka Läänemaal Noarootsi ja Nõva vallas. Samas on ettevõtlust ja tööandjaid neis paigus vähe. Vormsi ehitusettevõtja Toivo Hokkonen ütles, et kuigi elu muutub paremaks ja Vormsile ehitatakse nii palju, et juba tema tööde järjekord ulatub paari aastani, on üleüldisest edukusest asi saarel siiski kaugel. Ainult numbrid «Põhiline osa maksutuludest tuleb ikka neilt, kes on suvilaomanikud ja ei ela siin, kuid on siia sisse registreeritud,» nentis Hokkonen, lisades, et maju ehitavad või taastavad Vormsil põhiliselt rootslased. Hokkoneni sõnul maadlevad Vormsi elanikud iga päev paljude probleemidega nagu teisteski väikevaldades. «Meil ei ole näiteks bensiinijaama, kõige odavam läheks aga maksma 15 miljonit,» tõstis Hokkonen esile ühe suurt raha nõudva probleemi. Vormsi vallavanem Ene Sarapuu ütles, et saare erilisest edukusest ei saa tõesti rääkida. «Kõik taandub siiski statistikale, see on asi, mida on võimalik vaadata erinevate nurkade alt. Nii satub ka Vormsi vahel edukate esiotsa,» tõdes üle 300 elanikuga valla juht. «Rootslased maksavad meil maamaksu, kuid sellega ka asi piirdub,» selgitas Sarapuu, kelle sõnul endiste rannarootslaste hulgas Vormsi püsielanikke ei ole. Üks heade sissetulekute põhjuseid on vallavanema hinnangul ka see, et kuna saarel on töökohtadega kitsas, siis töötavad paljud väljaspool Vormsit. «Nende palgad järelikult kehvad ei ole,» hindas ta. Statistikat, kui paljud Vormsi inimestest mujal töötavad, vallavanemal pole. Vormsil kohapeal tegeldakse Sarapuu sõnul peamiselt metsandusega, natuke ka põlluharimisega, suvel intensiivselt turismi ja looduskaitsega. «Viimane uus ettevõtmine on uus saekaater. Üheks oluliseks tööandjaks on ka vald,» märkis Sarapuu. Regionaalminister Jaan Õunapuu nentis, et ainult arvude põhjal võiks tõesti järeldada, et tegemist on jõukate saar-valdadega. «Samas ei tohi unustada, et 337 elanikuga Vormsi ning 105 elanikuga Ruhnu peavad tagama elanikele hea elukvaliteedi, toime tulema kooli ülalpidamisega, teede korrashoiuga, tagama sotsiaalteenused ja lisaks võimaldama inimestele ühenduse mandriga,» selgitas Õunapuu. Palju Maamaksu Kuigi Vormsi ja Ruhnu elanikelt laekuv maksutulu on võrreldav Harjumaa valdade ja linnade keskmise tuluga ühe elaniku kohta, ei ole Õunapuu sõnul võrreldav nende omavalitsuste eelarvemaht. «Väikesaarte kulud seoses asukoha eripäraga on palju suuremad kui Harju maakonna omavalitsustel. Seetõttu eraldatakse väikesaartele ka lisatoetust, et aidata lahendada asukohast tingitud raskusi,» lisas Õunapuu. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas kinnitas Vormsi vallavanema sõnu, öeldes, et sealse suhteliselt suure maksutulu taga on maamaksu laekumised. «Ruhnu edu taga on aga tõepoolest elanike keskmisest kõrgem brutotulu,» nentis ta. Siiski pole ministeeriumil teada, kas selle taga on üksikute inimeste suur sissetulek või on tulud ühtlasemalt jaotunud. «Sellel võib olla seos riigieelarveliste toetustega, mis tagavad vallaelanikele otseselt või kaudselt kõrgemate kulude kompenseerimise ning minimaalpalgaga töötavate inimeste vähesuse,» selgitas Künnapas. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži direktor ja regionaalarengu ekspert Garri Raagmaa ütles, et Ruhnu ja Vormsi on viimastel aastatel maksutulu teeninud vastavalt ca 20–25 ja 40–50 protsenti eelarvest, mis tähendab, et ülejäänud on toetused. «Toetusi on saartel mõistagi enam vaja kui mandrimeestel,» nentis ta. Samas viitab see statistika Raagmaa sõnul sellele, et isegi «rikkad» omavalitsused sõltuvad majandamisel riigi eraldistest. «Et midagi ehitada, tuleb väiksematel valdadel pea alati küsida riigi toetust. See võimaldab võimukoalitsioonidel omavalitsusjuhte poliitiliselt survestada,» selgitas ta. Raagmaa sõnul ei taga praegune süsteem omavalitsustele stabiilset rahastamist, kuna maksutulude jaotus ja toetus muutub igal aastal. Selle tulemuseks on tema hinnangul planeerimatus ehk kohati lobby-töö tulemusel üleinvesteerimine ja liiga suurte objektide rajamine ning dubleerimine, arvestamata näiteks naabrite juba olemasoleva infrastruktuuriga. Nõrgemaid omavalitsusi vaevab Raagmaa sõnul krooniline alarahastatus. «Sotsiaalne infrastruktuur ja kohalik elukeskkond käivad alla ning «kõrbestumine» ehk elanike äravool kiireneb,» nentis ta.
Kas teate? • Arvestuslik tulu elaniku kohta on Vormsil 6933 kr, Ruhnul 5781 kr. • Vormsi ja Ruhnu edestavad selles arvestuses enamikku rikastest valdadest. • Suure ressursimaksu tõttu kuuluvad rikaste valdade hulka Ida-Viru vallad Illuka, Maidla, Mäetaguse ja Vaivara. • Viimsi vallas on arvestuslik tulu elaniku kohta 11 979 kr, Harku vallas 9968 kr, Jõelähtme vallas 8619 kr, Saku vallas 8105 kr. • Rahandusministeerium jaotab omavalitsused lähtuvalt arvestuslikest tuludest elaniku kohta tulugruppidesse: vaesed, keskmised ja rikkad vallad. Arvestatud on tulumaksu, maamaksu ja ressursimaksu. • Arvestuslik tulu elaniku kohta: vaesel vallal alla 3000 krooni, keskmiselt jõukal vallal 3000–4000 krooni, rikkal vallal üle 4000 krooni. • Rikaste omavalitsuste grupi osakaal on aastaga kasvanud 30-lt 51 protsendile. Allikas: rahandusministeerium
Arvamus See, et maksutulu ühe elaniku kohta on Ruhnus suhteliselt kõrge, on mulle küll suur üllatus. Et suur osa Ruhnu saarest on rootslaste käes, siis võib olla, et õigusjärgsed pärijad maksavad maamaksu. Inimesi on Ruhnus niivõrd vähe, et pea kõik saare tööealised inimesed peavad riigiametit. Eraettevõtjaid on aga nii vähe, et võin need ühe käe näppudel üles lugeda. Üheks põhjuseks, miks maksutulu elaniku kohta on suhteliselt kõrge, võib olla see, et paljud inimesed registreerivad Ruhnu oma alalise elukohana ja maksavad makse siia, kuigi töötavad mujal. Mina olen ka näiteks Ruhnu valla elanik, aga ei tea, et rohkem suurettevõtjaid oleks end siia registreerinud. Ma ei usu, et minu tulu nüüd eriliselt mõjutab, aga mingil määral ehk ikka. Omal ajal kirjutati Ruhnu sisse seepärast, et odavamalt lennata või laevaga sõita. Nii et kindlasti on Ruhnu hingekirjas inimesi, kes väga palju saarel ei viibi. Üleüldiselt ma ei saa öelda, et Ruhnu saare elanikud jõukalt elaks. See on ikka meretagune maa ja elu väga lihtne ei ole. Kui arvestada kõike, mis on vaja saarele tuua, siis transport ja muud kulud ajavad hinnad üles. Tallinnas Stockmanni kaubamajas on paljud asjad odavamad kui meie saare peal.
Aivar Tuulberg Ruhnu elanik ja üks ehitusfirma Rand & Tuulberg omanikke |
|||||||
|
