Tõsi, nõustuda tuleb Tammertiga, kes tulise konkurendi vägiteost kuuldes kiidusõnade järel nentis: võistlustest, kus sportlastele luuakse kasvuhoonetingimused, ei tasu eufooriasse sattuda. Tunnistas ju Kanter isegi, et läks Helsingborgi tuultele valla olevale staadionile kindlate rekordimõtetega, heitesektorgi sätiti talle meelepäraselt. Ent kindlasti polnud need üksnes soodsad olud, mis eestlasel maailma kõigi aegade parima seeria teha lubasid. Alistanud taas kord «tõsiseima vastase – iseenda», lennutas ta ketast koguni neljal korral üle 70 meetri ja uuendas Eesti rekordit kahel korral.Kanteri tee tippu pole olnud kerge. Pärnu-Jaagupist pärit, alles 17-aastaselt kettaheitega tegelema hakanud nooruk oli võrreldes ametivendadega puine ja jäik. Tema töötahet ja soovi pürgida maailma paremikku võis seevastu kõigile eeskujuks seada. «Kui võrrelda mind teemandiga, siis olen paras kamakas, millest saab raske tööga asja,» tõdes Kanter mullu maikuus, mil Maarjamaa tippmargi 70.10ni viis. Nüüdseks on kamaka robustsed nurgad maha lihvitud ja kogu tänavuse hooaja on Göteborgi EMilt hõbemedali võitnud Kanter näidanud erakordset stabiilsust. Üks veel kõvem kivi seisab siiski veel risti teel – Virgilijus Alekna. |
kõik galeriid
