Kaader telesarjast «CSI: Kriminalistid». Foto: Repro

Kriminaalne element saab neist sarjadest detailset informatsiooni politsei töömeetodite kohta ning näpunäiteid, kuidas vahelejäämist vältida, selgitab ajakiri.

Sarjad, mis on uhked selle üle, et suudavad politsei ja kohtumeditsiinilist tööd detailse täpsusega edasi anda, annavad kurjategijatele tegelikult väärtuslikke näpunäiteid.

Leicesteri ülikooli patoloogilise meditsiini osakonna õppejõud Guy Rutty ütles, et inimesed teavad, kuidas kuriteopaigale endast mitte jälge maha jätta.

Sissemurdjad ja vargad kasutavad nahkkindaid, et mitte sõrmejälgi jätta ning vägistajad kondoomi, et nende DNAd ei saaks kindlaks teha.

Autovargad aga ei jäta endast enam maha ka sigaretikonisid, mille alusel on samuti võimalik isikut kindlaks teha.

Rutty lisas, et kui varasemal ajal võis varastatud auto tuhatoosist leida konisid ja varga sai kindlaks teha, siis nüüd neid enam nii lihtsalt ei leia ning kahtlusaluseid võib olla rohkem kui 20.

Šotimaa Strathclyde ülikooli kohtumeditsiini kateedri juhataja Jim Fraser on aga seisukohal, et kriminaalsarjad annavad lihtsustatud ja vale pildi politsei ning kohtumeditsiiniliste uurijate tööst.

«CSI sarnased kriminaalsarjad tekitavad petliku pildi, eriti just kohtumeditsiinilise tõendusmaterjali kogumise kiiruse osas,» ütles Fraser.

Praegusel hetkel jooksevad Eesti telekanalitel mitmed kriminaalsarjad, sealhulgas ka CSI: Kriminalistid ja CSI: Miami.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3