Erakanalid ei pea saatekavast kinni
(37)
09.09.2005 08:34
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kanal 2 ja eelkõige TV3 ei pea kinni saatekavast, väljareklaamitud
saated ja filmid jõuavad seetõttu eetrisse tavaliselt mitu minutit
hiljem, teatab SL Õhtuleht.
TNSi Mõõdikuuring põhjal hilinevad parima vaadatavuse ajal kõige rohkem
TV3 saated ja filmid. Näiteks esmaspäeval pääses «Raport» eetrisse
telekavast 2, seriaal «C.S.I: kriminalistid» 5, ja mängufilm
«Rahutegija» 6 minutit hiljem. Teisipäeval hilinesid saated 3-5 minutit. Näiteks mängufilm «Ässad 2» jõudis vaatajani koguni 8 minutit ettenähtust hiljem.
Kanal 2 paiskab õhtusel ajal saated eetrisse kuni paariminutilise
nihkega. Esmaspäeval ja teisipäeval oli suurim hilineja «Meeleheitel
koduperenaised», mis läks eetrisse kolm minutit hiljem. Eesti Televisiooni saated jõuavad eetrisse kuni minutilise nihkega.
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter
Sookruus ütleb, et telekavast kinni pidamine peaks olema elementaarne,
hea tava ja tarbijakaitse seisukohalt aktsepteeritav. Tema
sõnul peaks iga soliidne firma olema huvitatud sellest, et saade, mis
välja kuulutatud, ka kindlal kellaajal eetrisse jõuab.
Sookruus ütleb, et ringhäälinguseaduse kohaselt pole erakanalid eksinud
millegi vastu, sest telekanalitel pole kohustust saatekavast kinni
pidada. Aga vaatajad on pahased. «Kogu aeg on tunne, et enda kell on
vale,» heidab üks vaataja ette Kanal 2 koduleheküljel. TV3
programmijuht Jüri Pihel sõnab, et peamiselt löövad saadete algusajad
mõneminutilisse nihkesse välismaa seriaalid. Näiteks «C.S.I:
kriminalistid» osade pikkused kõiguvad 5-8 minutit. Samuti
võib saatekava nihkesse lüüa uudistesaade, sest neil on antud volitused
tähtsate uudiste korral ületada etteantud eetriaega. Seetõttu olevat
ettenähtust kaheksa minutit hiljem läinud eetrisse ka «Ässad 2», sest
uudistesaade venis 3-4 minutit. Pihel ütleb, et
mõneminutilisse nihkesse läinud programmi ei saa paika rihtida ka
reklaami arvelt. Ta selgitab, et telejaam tohib ühte tundi müüa 12
reklaamiminutit ja tavaliselt see ka ära müüakse. Kui aga
mõni saade osutub ootamatult pikemaks, ei saa jätta selle arvelt
reklaami näitamata, sest selle eest on makstud. Ka ei saa ajahätta
sattumisel nihutada osa reklaame uude saatetundi - see tooks kaasa
trahvi. «Nii oleme dilemma ees: kas vaataja andestab neli
minutit hiljem eetrisse mineva filmi või ta andestab selle, et lõikame
filmist, mis hakkab eetriajast üle minema, neli minutit maha. Austame
vaatajat ja jätame need neli minutit välja lõikamata,» ütleb Pihel.
Kõik suuremad välismaa telekanalid, näiteks sakslaste PRO 7, edastab
programmi minuti täpsusega. Asi on võimalik tänu sellele, et kõik
programmid on arvutis ja vajaduse kohaselt neid kas venitatakse või
surutakse kokku. «Meie seda eriti teha ei taha ja meil pole selleks ka
tehnilist võimalust,» sõnab Pihel. Kanal 2 programmijuhi Olle
Mirme sõnul hakatakse sügishooajal eetritäpsusele suurt rõhku panema ja
püütakse hilineda mitte üle kolme minuti. Ta märgib, et
lähiajal peaksid saated jõudma eetrisse veelgi täpsemalt, sest saated
ja filmid hakkavad eetrisse jõudma arvutist.
|