| |
|
 |
Foto: repro |
 |
Inimkäed kiirgavad valgust
(108)
09.09.2005 18:28
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kõigist inimese käe osadest kiirgab tabatavaid koguseid valgust, ent enim eraldub seda sõrmeküüntest, kirjutab Discovery Channel.
Leid on kooskõlas varasema uuringuga, milles leiti, et valgust kiirgab enamus elusorganisme, kaasa arvatud taimed. Uurimistööd juhtinud Hamamatsu Photonicsi teadlane Mitsuo Hiramatsu kinnitas, et lisaks kätele kiirgavad valgusosakesi footoneid vabastades valgust ka inimese laup ning jalad. Hiramatsu kinnitusel «tähendab footonite eraldumine, et meie käed kiirgavad valgust pidevalt.» Kuna käte eraldatavat valgust ei saa palja silmaga näha, kasutas Hiramatsu töörühm footonite ülelugemiseks spetsiaalseid aparaate. Eksperimendis leiti, et enim eraldub footoneid küüntest ning kõige vähem valgust kiirgab peopesast. Selgitamaks välja, kuidas kätest eralduv valgus tekib, palusid uurijad katsealustel enne mõõtmisi käes hoida külma või kuuma veega täidetud plastpudeleid. Musta kasti, milles katses osalejad käsi footonite lugemise ajal hoidsid, pumbati ka lämmastikku või hapnikku. Kõrge temperatuur, hapnik ja käte mineraalõliga hõõrumine suurendas eralduvate footonite kogust. Teadurite arvates on kätest eralduv valgus «omalaadne kemoluminestsents» ehk keemilises reaktsioonis tekkiv mittesoojuslik valguskiirgus. Sama tüüpi reaktsioon paneb pimedas helendama ka näiteks jaanimardikad. Uurijate hinnangul tekib umbes 40 protsenti eralduvast valgusest meie käenaha pidevast reageerimisest hapnikuga. Kuna naha sisse tungiv mineraalõli suurendab eralduva valguse hulka, toimub 60 protsenti valguse eraldumist põhjustavatest reaktsioonidest nahapinna all, usuvad teadlased. Saksamaa rahvusvahelise biofüüsika instituudi teaduri Fritz-Alber Poppi hinnangul on jaapanlaste järeldused õiged. Popp ja ta kolleegid usuvad, et laubast ja kätest kiirgav valgus pulseerib teatud kindla rütmiga ning haigetel inimestel muutub pulseerimine ebaregulaarseks. Nii Hiramatsu kui Popp arvasid, et inimkehast eralduva valguse intensiivsuse ja rütmilisuse uurimine võib tulevikus tulla kasutusele haiguste diagnoosimisel.
|