|
Vangistusseaduse muutmise eesmärgiks on eelkõige praktikas kerkinud
probleemide reguleerimine, mis raskendavad vangistuse täideviimist ja tööd
kinnipeetavatega, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Muu hulgas täiendatakse ka vangistatute identifitseerimise meetmeid, mille
hulka kuulub ka DNA-proovide võtmine.
Proovide analüüsi tulemusel saadud andmeid hakatakse kandma riiklikusse
DNA-registrisse.
DNA-proovide võtmise koolitus ametnikele maksab 18 522 krooni. Proovide
võtmiseks vajalikele vahenditele kulub aastas umbes 15 000 krooni,
ekspertiisiasutuste lisakulud 2007-2008. aastal moodustaksid ligikaudu 1,5
miljonit krooni.
Oluliseks põhimõtteliseks muudatuseks on kohustusliku kohtueelse
vaidemenetluse korra kehtestamine alates 2008. aastast.
Uue korra järgi hakkab kinnipeetavate ja vahistatute kaebusi halduskohtute
asemel läbi vaatama justiitsministeerium.
Koormuse vähendamine võimaldab otstarbekamalt kasutada halduskohtute
ressursse. Uue korra jõustumise ajaks on täiendavalt vaja tööle võtta kümme
ametnikku kuupalgaga 15 000 krooni, kokku 2 403 000 krooni.
Eelnõu järgi viiakse alates 2009. aastast kuni 3-kuulise vangistuse täitmine
arestimajadest üle vanglatesse. Samuti korrastatakse seaduse eelnõuga
vanglateenistuse regulatsiooni.
Alates 2015. aastast näeb eelnõu ette piirangu, mille kohaselt ei tohi vangla
võtta vastu rohkem kinnipeetavaid, kui on vanglas kohti. Selle tagamiseks
antakse kohtutele alus vangistuse täitmise edasilükkamiseks.
Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2007.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
