Parkimiskontrolöride petuskeem töötas väidetavalt juba aastaid
(61)
08.08.2005 00:01
Küllike Rooväli, vanemtoimetaja (Tallinn)
Kommenteeri | Loe
kommentaare
AS Falck Eesti endised parkimiskontrolörid lükkavad ümber firma väited, nagu
oleks kokkuleppelise kleepsu omanikele viivistasuotsused välja kirjutamata
jätnud vaid neli kontrolöri.
Postimehele andsid intervjuu kaks parkimiskontrolöri, kes sunniti juulis töölt lahkuma, kuna neid süüdistati petuskeemis osalemises. Mõlemad nõustusid Postimehele rääkima, kuidas väidetavalt kõik Falcki kontrolörid autojuhtidelt pikka aega «andamit» kogusid. Kontrolörid said tasulises parkimisalas asuvate firmade töötajatelt teenetena kõike alates maniküürist ja juuksurist, lõpetades õigusabi ning pitsadega. Vastutasuks anti autoomanikele kleepsud, millega tähistatud autod võisid tasuta parkida, sest neile viivistasuotsuseid välja ei kirjutatud. Naised ei soovinud perekonnanimede avaldamist, skeemis osalemist nimetavad nad sundseisuks, sest see olevat toiminud juba enne nende tööletulekut. Nende väitel teadnud asjast ka ülemused. Kui suur petuskeem oli? Maarika: See toimis kogu linna tasulise parkimise alal, peamiselt vanalinnas. Kontrolörid ei saanud teenuseid mitte ainult juuksuritelt, maniküürijatelt ja toitlustajatelt, aga ka advokaatidelt, kingseppadelt, mobiilikauplustest, pitsarestoranidest. Igasugused keldrid olid, päris kallid kohad ka. Malle: Kui lehes kirjutati, et sellega oli seotud neli inimest, kellest kolm on tänaseks töölt vabastatud, siis tegelikult olid sellega seotud kõik kontrolörid – seitse inimest. Ainult uued, kes hiljuti tulid, ei teadnud. Millegipärast lasti lahti ainult meid, ülejäänud on siiani tööl. Ja ülemused pandi teistele ametikohtadele. Kui kaua selline «äri» kestis? Maarika: Aastaid. Nüüd räägiti, et petuskeem oli alles punumisel. Kui mina mullu 25. augustil tööle tulin, süsteem juba töötas ja vanemate olijate jutu järgi on see koguaeg toiminud. Vanemad töötajad näitasid, et näe, nendest autodest tuleb mööda minna. Nii et teil ei jäänud muud üle kui petturitega liituda? Maarika: Jah, ega meil valikut olnud. Kui kontrollimise piirkondi vahetatakse pidevalt, ei saa olla nii, et osa kontrolöre ei pane trahve, aga teised panevad. Selles pidid ikka kõik osalised olema. Malle: Mina tulin tööle eelmise aasta aprillis, siis käis ka kõik juba täie hooga. Kas ülemused teadsid seda? Maarika: Muidugi teadsid. Nad olid sellega ise ka seotud. Aga ülemused said ainult noomituse, kui asi välja tuli, ja töötavad edasi. Malle: Kui oli sünnipäev, lasid ülemused kontrolöridel näiteks pitsat tuua kohast, mille töötajatel lubati autosid tasuta parkida. Katsite laua autoomanike kulul? Malle: Jah. Ülemused said ise ka kindlasti meelehead. Näiteks ähvardati meid mitu korda läbi peksta, kui kontrollisime autosid, mis oli pargitud lausa ninaga vastu keelumärki. Nende autode omanikud helistasid kellelegi meie firmasse, et neid ei tohi trahvida. Milline oli kokkulepitud märk, millega tähistatud autot ei tohtinud trahvida? Maarika: See oli Elisa mobiilifirma mobiiliparkimise kleeps, millel oli A-tähe juurde viltu kleebitud EMT kleepsult võetud punane lepatriinu. See, kes neid kleepse tegi, ostis turult auguraua, millega lepatriinud EMT kleepsudest välja lüüa, et need Elisa omale kleepida. Kui me tööle tulime, oli selline märk, et Tele2 mobiiliparkimise kleepsul olid lihtsalt servad ära lõigatud ja see oli tavalisest väiksem. Millal lepatriinuga kleepsud kasutusele võeti? Maarika: Tänavu märtsis-aprillis. Palju lepatriinuga kleepse oli? Maarika: Meile öeldi, et viiskümmend. Meie saime kumbki kaks, et saaksime tuttavatele anda. Malle: Me arvame, et kleepse tehti kogu aeg juurde, sest vanalinnas oli väga palju nende kleepsudega autosid. Inimesed hakkasid vist ise neid järele tegema, sest jutt läks lahti, et neid ei kontrollita. Oleme ise näinud selliseid, millel on lepatriinu vales kohas ja robustselt välja lõigatud. Kuidas oma kleepse kasutasite? Malle: Mina kasutasin väga vähe. Mul polnud söögikohta ega midagi. Käisin juuksuris ja maniküüris. Aga seal käid ju korra kuus, mitte rohkem. Ei tunne küll, et milleski süüdi oleks. Maarika: Mina käisin kohvi joomas. Mul oli juba vanast ajast tuttav kohvikupidaja ja talle andsin tänutäheks, sest ta kutsus mind juba enne niisama kohvile. Kes selle asja algatas? Malle: Kaks vanemat töötajat, kes olid enne juba linna all kontrolöridena tööl. Praegu öeldi, et initsiaator oli see, kes Inglismaal tööl. Tema kleepis ainult need märgid kokku. Kuidas te vahele jäite? Sisekontroll uuris välja? Maarika: Polnud siin mingit uurimist. Asi sai alguse sellest, et üks mobiilifirma inimene maksis ühele kontrolörile, et see teda ei trahviks. Ühel päeval oli kontrolöril kiiresti vaja mingit mobiiliosa, aga seda polnud. Siis ta vihastas ja ütles teistele kontrolöridele, et mobiilifirma inimesele tuleb trahv ära teha. Malle: Poetöötaja tuli meile kurtma ja me soovitasime tal Falcki sisekontrollile kõik ära rääkida. Nii see välja tuligi. Mõtlesime, et võib-olla kaotame töökoha, aga nii enam jätkata ka ei saanud. Olete solvunud, et teid lahti lasti? Maarika: Muidugi, me ei kavatse sellega leppida. Meid on ebaõiglaselt lahti lastud. Tulime tööle, olime sundseisus. Meie ei käinud kelleltki teeneid küsimas. Malle: Inimesed ise pakkusid, me poleks julgenud küsidagi. Kas nüüd on petuskeem lammutatud? Maarika: Ei usu, see töötab vaikselt ikka edasi.
|