Kui teeninduspiirkonnata koolide keskmine kirjandihinne oli tänavu 70,45, siis maakonnakeskuste ja suurte linnade gümnasistide sama näitaja oli vastavalt 58,4 ja 57,41. Keskmine valla- või maakonnakooli abiturient teenis küpsuskirjandiga 51,94 puntki.

Samal teemal: Riiklik ülekohus (41)

Veel vähem punkte said kirjandi eest täiskasvanute gümnaasiumid – 40,85 ja kutseõppeasutused – 34,87.

Sarnane suundumus

Samasugune tendents avaldus ka teistes ainetes. Näiteks inglise keeles oli teeninduspiirkonnata kooli lõpetanu keskmine 82,2 punkti, samas kui tema valla- või väikelinnakoolis käinud eakaaslane sai hindeks 69,03. Matemaatika keskmine hinne kõikus teeninduspiirkonna gümnaasiumide 66,32st kutsekoolide 17,86ni.

Samas sai Puurmani keskkool Jõgevamaal, mille tänavused lõpetajad kirjutasid kirjandid Eesti väike- ja vallakoolide kõrgeimale keskmisele hindele, sel aastal oma kümnest lõpetajast neljale kuldmedali anda. Tunnustuse kinnituseks on neil ette näidata ka suurepärased riigieksamitulemused. Kõik neli medalile jõudnut on ühtse tuumikuna hästi õppida vihtunud 12 aastat.

Üks neist neljast, kirjandi eest maksimumpunktid saanud Jürgen Järvik märgib, et eksamite eel seadis ta endale latid, millest kindlasti tuli üle saada. Kõik läks nagu õlitatult.

Selle täistabamuse kõrvale seab Järvik inglise keele 92 punkti, mille väärtust tõstab asjaolu, et seda keelt hakkas ta õppima alles kuuendas klassis. Põhivõõrkeel saksa ja ajalugu tõid mõlemad 93 punkti.

Klassikaaslaste tugi

Tema kooliõed Katrina Tuulik ja Liis Talpas kirjutasid mõlemad 95-punktised kirjandid, see näitab, et üks hindajaist pani maksimumpalli ning teine kärpis maksimumi kümne võrra.

«Meile on öeldud, et ju siis on nõrk kool ja andis kergekäeliselt medaleid,» sõnab Tuulik. «Aga riigieksamid tõestavad, et see polnud nii.» Ta räägib, et õppides toetati teineteist ja see andis tahtejõu asjad kas või nutt kurgus ära teha.

Kui sama klass põhikooli lõpetas, anti välja isegi kuus läbinisti viielist tunnistust. Kuid ühe klassivenna õpiind keskkoolis pisut rauges ning üks klassiõde pidi Saksamaal vahetusõpilasena veedetud aja tõttu aasta maha jääma.

Medalivõimalus hakkas koitma juba mullu ja lõpuks ütlevad neiud – see ei tulnudki nii raskelt. Samas sundis lennu väiksus pidevalt pingutama, sest klassi ette vastama võis sattuda iga kell.

«Õpetajad tegid meiega hästi palju lisatööd,» märgib Tuulik.

«Ma ei ütleks, et õppimiseks eriti palju aega läks. Õhtul tegid kirjalikud tööd ära ja oligi kõik. Ei olnud nii, et nädalavahetusel oleks kogu aja õppinud,» meenutab Liis Talpas. Tema peres oli lõpuõhtul imetlemiseks lausa kaks medalit – selle sai ka tema vend Heigo.

Kolm jätkab õpinguid

Viimati oli kulda väärt lõpetajaid Puurmanis tosina aasta eest, kaks korraga. Tänavune rekord jääb kooli ajalukku ülelööjaid ootama.

Neljast medalistist kolm jätkavad sügisest õpinguid kõrgkoolis. Järvik Tartu Ülikooli õigusinstituudis Tallinnas. Liis ja Heigo Talpas otsustasid mõlemad Tallinna Tehnikaülikooli kasuks, valisid majanduse ja ehituse.

Tuulik sai sisse Tartu Ülikooli, kuid otsustas siis, et vaatab enne õppimaasumist veidi maailmas ringi.

Järviku sõnul võib tema häid tulemusi seletada ka sellega, et Puurmanis pole kõiki võimalusi ja ahvatlusi, millega linnakoolide õpilased kokku puutuvad.

Tema klassiõed on vastupidisel arvamusel – maal tuli endale ise asju korraldada, et lõbus oleks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.47