Samuti tagab see paremad võimalused hariduse kättesaadavuseks ja võrdseteks õppimisvõimalusteks. Kool koostab riiklike õppekavade alusel kooli õppekava, kus valikainete abil kujundatakse õppesuunad, mis loovad koolidele eripärase näo.

Taasiseseisvunud  Eesti esimene riiklik üldhariduskoolide õppekava pärineb  aastast 1996,  mida muudeti aastal 2002.

Mõlema õppekava rakendamine koolides on olnud keeruline, sest kavade sisu on kohati põhjendamata ja ebaloogilise  esitusega, samuti puuduvad ainetevahelised seosed. Sellest ka õpilaste ülekoormatus ja õppematerjalide sisuprobleemid.

Haridus- ja teadusministeerium korraldas 2000. aastal õppekavade riigihankekonkursi, mille võitis Tartu Ülikool. TÜ rakendas kavade väljatöötamiseks tööle vastava keskuse, kust telliti uus riikliku õppekava dokument.

Uus õppekava pidi koolidesse jõudma ja seal rakenduma 1. septembrist  2004. Arusaamatutel põhjustel otsustas minu eelkäija Toivo Maimets lepingut veel kolme aasta võrra pikendada ning lõpuks rääkis ta hoopis riikliku õppekava ostmisest Soome vabariigilt.

Loomulikult on Soome süsteemi Eestis rakendamine võimatu, sest kõik riiklikud õppekavad arvestavad konkreetse riigi eripärasid, sotsiaalseid olusid  ja üldtunnustatud väärtushinnanguid. Seetõttu on õppekavade sisseostmine mõeldamatu.

1. septembril 2007 algab vene õppekeelega koolide üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Seetõttu vajame kiiresti ühtlustatud ja korrastatud õppekavasid, mis vastavad muu hulgas küsimustele, mida ja kuidas hakatakse eesti keeles õppima?

Vajame õppekava, kus erinevad ained ja nende sisu moodustab ühtse loogilise terviku ning aitab lapsel kasvada kõlbeliseks ning vastutustundlikuks kodanikuks, kellel on piisavalt teadmisi ja oskusi toimetulekuks Eesti ühiskonnas.

Teiseks kiiret lahendust vajavaks kitsaskohaks on praeguse õppekava ülekoormatus. Samuti ei arvesta õppekavade kohustuslik osa õpilase individuaalse arengu ning erinevate võimetega.

Nende puuduste kõrvaldamiseks rakendasingi tööle uue töörühma, mis peab hakkama saama piiratud ressurssidega. Kuna õppekava on riiklikult tähtis dokument, siis eeldab selle väljatöötamine kõrget professionaalsust, maailma ja eriti lähiriikide koolikogemuse tundmist. Selline pädevus on inimestel, kes on nimetatud valdkonnaga piisavalt kaua ja sihikindlalt tegelenud. Töös osaleb praegu 80 missioonitundega inimest. Olen tänulik selle eest, et nad on oma tänavuse suvepuhkuse õppekavale pühendanud.

Riiklikus õppekavas ei ole reformierakondlikku matemaatikat ega keskerakondlikku geograafiat. On vaid õppija, kes peab arenema, ning on matemaatika ja geograafia, mida õppuril on vaja teada ja osata. Paindlik õppekava annab õppijale võimaluse targalt oma eluteed kujundada.

Praeguseks on komisjonil valminud riikliku õppekava üldosa tööversioon, 10. augustil tulevad selle arutamiseks kokku riigikogu erakondade esindajad. Augusti lõpus kogunevad ka vene kogukonna esindajad, kellega arutatakse üleminekut eestikeelsele õppele.

Kuu teisel poolel saadetakse täiendatud tööversioon koolidele ja sotsiaalsetele partneritele, kellelt oodatakse tagasisidet 20. septembriks.

Ainerühmade töö esmased tulemused valmivad 15. augustiks ja lähevad ekspertidele hindamiseks.

Ainekavade lõimimine on kavas lõpetada 1. jaanuariks, misjärel saadetakse koolidele arvamuse avaldamiseks korrastatud õppekava tervikversioon.

Loodame esitada esialgse õppekava valitsusele märtsis 2006. Siis jääb aasta ettevalmistuseks, et seda rakendada septembris 2007 kõikides koolides.

Õppekava arendamise juures ei tohi unustada kõige tähtsamat – õppijat.

Õpilane on see, kellele kool loob õppekava alusel sellise keskkonna, kus ta saab kõige paremini areneda.

Üldhariduskooli õppekava on alus, mille paindlikkus võimaldab õpilasel oma edasist eluteed targalt kujundada – teha saadud teadmistele ja oskustele tuginedes enda jaoks õigeid valikuid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: