Tallinnas asuvate hotellide Schlössle ja St. Petersbourg direktori Peter Knolli hinnangul oleks Eesti valitsus justkui unustanud, et peale riigisisese ja Venemaa-suunalise teavituse on veel kolmas pool, välismaa, kust Eestis 27. aprilli varahommikul arenema hakanud Tõnismäe pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmusi üsna teraselt jälgitakse. «Seda enam oleks pidanud Eesti, kellele turism on nii oluline sissetulekuallikas, pidanud kõik selleks tegema, et välismaale jõuaks objektiivne info sellest, mis toimub,» sõnas Knoll.Knolli hinnangul kaotas Schlössle hotell sellega 200 000 krooni ringis. «Väikse majutusasutuse kohta on see väga palju, suurematel hotellidel ulatusid kaotused ilmselt üle miljoni,» pakkus ta. Kuu tulemused langesid Knolli sõnul jätsid juba hotelli broneerinud turistid tulemata. Mai alguse tühjus hotellitubades viis Schlössle maikuise täituvuse kaheksa protsenti madalamale võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Uniquestay hotellide juht ja Briti-Eesti Kaubanduskoja juhatuse liige Paul Taylor ei osanud esile tuua tänavuse ja mulluse maikuu hotellide täituvuse võrdlust, kuid tunnistas, et kuu tulemused jäid siiski kõvasti plaanitule alla, samas kui aprill tõi korralikult rahvast ööbima. «Broneeringu ütles üles viis gruppi ja palju eraisikuid,» rääkis ta. «Meie hotellil tegelikult veel vedas, sest asume sündmustepaigale lähedal ja seetõttu ööbis siin osa rahutusi kajastama tulnud ajakirjanikke.» Puuduliku teavituse tõttu arvavad Knolli sõnul siiamaani paljud Eesti vastu huvi tundvad turistid, et siia pole turvaline reisida. «Olin ise rahutuste ajal Saksamaal ja esimene teade, mida kuulsin, oli Saksa Venemaa korrespondendilt,» nentis Knoll, lisades, et pealegi oli info vildakas ja rääkis pronkssõduri hävitamisest. Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste sõnul ei tohtinuks välismaailmal olla probleeme Eestis toimuvast infot saada, sest eri riikidest oli siin kohal sadakond ajakirjanikku. Nagu jalgpallimatš Neile korraldati pressikonverentse, lisaks saadeti välja pressiteateid. Samuti täiendati pidevalt infot välisministeeriumi koduleheküljel, mis Halliste sõnul oli aga mõnda aega maas ja koos sellega ka kõigi saatkondade kodulehed. «Vastasime selle aja jooksul ka ligi miljonile infopäringule, sama tegid saatkonnad oma asukohariikides,» loetles Halliste. Hotellijuhtide mure kohta kostis Halliste, et selliste sündmuste tõttu on alati kõigi inimeste elu häiritud, kuid mujal maailmas toimub selliseid asju iga jalgpallimatši ajal, pealegi said hotellid tänu rahutusi kajastama tulnud ajakirjanikele endale ometi kliente. «Nii palju ajakirjanikke pole peale Eurovisiooni lauluvõistluse aja Eestis veel kunagi korraga olnud,» osutas ta. Samas kinnitas suhtekorraldusasjatundja Raul Kalev, et kriisiolukorras ainult meediale edastatud lihtsatest pressiteadetest eriti kasu ei ole, sest eelkõige võimendab ajakirjandus alati negatiivset. «Eesti oleks pidanud tegema kõik selleks, et edastada vähemalt sama agressiivselt positiivset infot,» sõnas ta. Kalev lisas, et on asjatu loota, et lihtsalt info edasiandmisest või internetis avaldamisest kriisiolukorras piisab. Kui täpselt valitsus oleks pidanud aga infot suunama näiteks turismiettevõtete katusorganisatsioonidele, sõltub tema sõnul juba valitsuse prioriteetidest. Valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor Inga Jagomäe kinnitas, et kõik pressiteated edasitati ka rahvusvahelistele uudisteagentuuridele nagu Reuters ja AP, pidevalt täiendati teadaannetega valitsuse kodulehekülge ja anti pressikonverentse. Pikem mõju turismile Samas märkis Jagomäe, et info kättesaadavus Eesti internetiruumist oli küberrünnakute tõttu raskendatud. Uniquestay hotellide juhi Taylori hinnangul oli eriti halb see, et välismaailm ei saanud teateid probleemide lõppemisest. Taylor rõhutas, et see ei peaks olema hotellijuht, kes kohalikust kriisiolukorrast või selle lõppemisest välismaalastele teavet jagab, kuid mujalt infot leidmata just nende poole pöörduti. Sama kinnitas Knoll. «Inimesed jäid hiljemgi Eestisse tulemata, arvates, et see pole turvaline, kuigi rahutused olid ammu läbi,» nentis Taylor, kinnitades, et infopuudus jättis Tallinna sündmustest väljapoole hullema mulje, kui asi tegelikult oli. Knolli sõnul andis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kes Eesti turismiarendusega tegeleb, alles nädal pärast rahutusi neile juhtnöörid, mida mures turistidele öelda. «Aga infot selliste asjade kohta peaks jagama kohe, et ära hoida valeinformatsiooni levimise ja sellest tingitud hilisemad suuremad kahjud turismile,» rõhutas Knoll. Valmis uueks kriisiks EASi juht Viljar Jaamu tunnistas, et pronksrahutuste kohta koostatud teate levitamine lükkus alles rahutusepäevadele järgnevasse nädalasse. Jaamu selgitas viivitust sellega, et nad ei tahtnud teha n-ö copy-paste’t ametlikust teadaandest, vaid koostada tekst, mis annab tõesti praktilist infot. Samuti võttis aega kooskõlastamine välisministeeriumiga.
> Loe edasi |
