Tallinnas asuvate hotellide Schlössle ja St. Petersbourg direktori Peter Knolli hinnangul oleks Eesti valitsus justkui unustanud, et peale riigisisese ja Venemaa-suunalise teavituse on veel kolmas pool, välismaa, kust Eestis 27. aprilli varahommikul arenema hakanud Tõnismäe pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmusi üsna teraselt jälgitakse. «Seda enam oleks pidanud Eesti, kellele turism on nii oluline sissetulekuallikas, pidanud kõik selleks tegema, et välismaale jõuaks objektiivne info sellest, mis toimub,» sõnas Knoll.Knolli hinnangul kaotas Schlössle hotell sellega 200 000 krooni ringis. «Väikse majutusasutuse kohta on see väga palju, suurematel hotellidel ulatusid kaotused ilmselt üle miljoni,» pakkus ta. Kuu tulemused langesid Knolli sõnul jätsid juba hotelli broneerinud turistid tulemata. Mai alguse tühjus hotellitubades viis Schlössle maikuise täituvuse kaheksa protsenti madalamale võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Uniquestay hotellide juht ja Briti-Eesti Kaubanduskoja juhatuse liige Paul Taylor ei osanud esile tuua tänavuse ja mulluse maikuu hotellide täituvuse võrdlust, kuid tunnistas, et kuu tulemused jäid siiski kõvasti plaanitule alla, samas kui aprill tõi korralikult rahvast ööbima. «Broneeringu ütles üles viis gruppi ja palju eraisikuid,» rääkis ta. «Meie hotellil tegelikult veel vedas, sest asume sündmustepaigale lähedal ja seetõttu ööbis siin osa rahutusi kajastama tulnud ajakirjanikke.» Puuduliku teavituse tõttu arvavad Knolli sõnul siiamaani paljud Eesti vastu huvi tundvad turistid, et siia pole turvaline reisida. «Olin ise rahutuste ajal Saksamaal ja esimene teade, mida kuulsin, oli Saksa Venemaa korrespondendilt,» nentis Knoll, lisades, et pealegi oli info vildakas ja rääkis pronkssõduri hävitamisest. Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste sõnul ei tohtinuks välismaailmal olla probleeme Eestis toimuvast infot saada, sest eri riikidest oli siin kohal sadakond ajakirjanikku. Nagu jalgpallimatš Neile korraldati pressikonverentse, lisaks saadeti välja pressiteateid. Samuti täiendati pidevalt infot välisministeeriumi koduleheküljel, mis Halliste sõnul oli aga mõnda aega maas ja koos sellega ka kõigi saatkondade kodulehed. «Vastasime selle aja jooksul ka ligi miljonile infopäringule, sama tegid saatkonnad oma asukohariikides,» loetles Halliste. Hotellijuhtide mure kohta kostis Halliste, et selliste sündmuste tõttu on alati kõigi inimeste elu häiritud, kuid mujal maailmas toimub selliseid asju iga jalgpallimatši ajal, pealegi said hotellid tänu rahutusi kajastama tulnud ajakirjanikele endale ometi kliente. «Nii palju ajakirjanikke pole peale Eurovisiooni lauluvõistluse aja Eestis veel kunagi korraga olnud,» osutas ta. Samas kinnitas suhtekorraldusasjatundja Raul Kalev, et kriisiolukorras ainult meediale edastatud lihtsatest pressiteadetest eriti kasu ei ole, sest eelkõige võimendab ajakirjandus alati negatiivset. «Eesti oleks pidanud tegema kõik selleks, et edastada vähemalt sama agressiivselt positiivset infot,» sõnas ta. Kalev lisas, et on asjatu loota, et lihtsalt info edasiandmisest või internetis avaldamisest kriisiolukorras piisab. Kui täpselt valitsus oleks pidanud aga infot suunama näiteks turismiettevõtete katusorganisatsioonidele, sõltub tema sõnul juba valitsuse prioriteetidest. Valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor Inga Jagomäe kinnitas, et kõik pressiteated edasitati ka rahvusvahelistele uudisteagentuuridele nagu Reuters ja AP, pidevalt täiendati teadaannetega valitsuse kodulehekülge ja anti pressikonverentse. Pikem mõju turismile Samas märkis Jagomäe, et info kättesaadavus Eesti internetiruumist oli küberrünnakute tõttu raskendatud. Uniquestay hotellide juhi Taylori hinnangul oli eriti halb see, et välismaailm ei saanud teateid probleemide lõppemisest. Taylor rõhutas, et see ei peaks olema hotellijuht, kes kohalikust kriisiolukorrast või selle lõppemisest välismaalastele teavet jagab, kuid mujalt infot leidmata just nende poole pöörduti. Sama kinnitas Knoll. «Inimesed jäid hiljemgi Eestisse tulemata, arvates, et see pole turvaline, kuigi rahutused olid ammu läbi,» nentis Taylor, kinnitades, et infopuudus jättis Tallinna sündmustest väljapoole hullema mulje, kui asi tegelikult oli. Knolli sõnul andis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kes Eesti turismiarendusega tegeleb, alles nädal pärast rahutusi neile juhtnöörid, mida mures turistidele öelda. «Aga infot selliste asjade kohta peaks jagama kohe, et ära hoida valeinformatsiooni levimise ja sellest tingitud hilisemad suuremad kahjud turismile,» rõhutas Knoll. Valmis uueks kriisiks EASi juht Viljar Jaamu tunnistas, et pronksrahutuste kohta koostatud teate levitamine lükkus alles rahutusepäevadele järgnevasse nädalasse. Jaamu selgitas viivitust sellega, et nad ei tahtnud teha n-ö copy-paste’t ametlikust teadaandest, vaid koostada tekst, mis annab tõesti praktilist infot. Samuti võttis aega kooskõlastamine välisministeeriumiga. Teade pandi üles EASi kodulehele ja edastati turismiorganisatsioonidele ning EASi esindajad välismaal said ülesande levitada teavet oma asukohariigis, rääkis Jaamu. «Meie esindaja Jaapanis korraldas seal Eesti olukorda kajastava pressikonverentsi,» tõi Jaamu näite. 9. maiks, kui kardeti uusi rahutusi, olid nad Jaamu sõnul aga juba valmistunud, et vajadusel edastada info juhtunust kohe, mitte nädal hiljem. Statistikaameti andmetel annab turism kaheksa protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks andis turism 2005. aastal 15 miljardit krooni ehk 11 protsenti ekspordist.
Arvamus Mike Seymour
rahvusvahelise PR-firma Edelman kriisikommunikatsiooni direktor Sündmusi väljastpoolt vaadatuna ning uudistekanalite kaudu Eesti monumendiprobleemidest teadlikuna ei tulnud tänavarahutused asjaolusid arvestades üllatusena ja see panebki ilmselt Eesti-külastust kaaluva inimese kõige rohkem muretsema. Kahjuks aga välismaa meedia huvi vaibus, kui olukord hakkas rahunema – polnud enam värskeid kaadreid mässust, mis publiku huvi köidaks. See võib olla põhjus, miks head uudised said vähe tähelepanu ega jõudnud inimesteni, kellele see teiste seas ka mõeldud oli. On leitud, et katastroofi- ja kriisiolukorras otsivad probleempiirkonda reisijad nõu oma reisibüroost, lennufirmast ja turismiorganisatsioonidest. Püüdes levitada uudist, et olukord on taas normaalne, oleks Eesti ilmselt pidanud rohkem pöörduma otse just nimelt tegevusalaliitude poole, nii oleks see nende kaudu jõudnud Eestit külastada plaanivate inimesteni. Ehk oleks turismi eest vastutav ametkond saanud edastada info ka hotellijuhtidele ja reisibüroodele ning paluda panna see välja oma kodulehele ja muul viisil oma kliente teavitada. Meie kogumuse järgi otsib üle 70 protsendi inimestest sarnastes olukordades kõigepealt internetist, seetõttu on oluline, et esmalt oleks seal saadaval selge teave. Samast kohast otsib infot meedia ja leiab nii samuti teavet positiivsetest arengutest. Meie ettevõtte iga-aastased uuringud on näidanud, et viimase kuue aasta lõikes usaldavad inimesed üha rohkem «inimesi nagu mina» – vastandades seda ametlikele teadetele ja kõneisikutele. Eriti levinud on see suhtumine internetis, kus kuulujutud ja spekulatsioonid möllasid ka Nõukogude sõdurimonumendi äraviimise ümber. Sellises olukorras on soovitav kohe hakata uurima ja jälgima interneti jututubasid ja ajaveebe, mõistmaks paremini, mida ja kuidas seal räägitakse. Selle info alusel saab siis otsustada, kuidas pareerida kuulujutte ja spekulatsioone, mis olukorra ümber keerlevad – ja mida usutakse ilmselt rohkem kui ametlikke teateid.
Vandenõu: Savisaar suunab majanduskahjude teateid Pronkssõduri teisaldamisega seoses üleskerkinud kuulujuttude ja vandenõuteooriate seas on oma koha ka leidnud kuuldus, et Keskerakonna juht Edgar Savisaar püüab endale lähedalseisvate ärimeeste abil pronksööde majanduskahjusid tegelikust suuremana näidata. Savisaare õhutusel püüdvat mitmed ettevõtjad Venemaaga raskendatud kaubavahetusest tingitud kahju tegelikust märksa suuremaks rääkida. Nii loodetakse, et esirahvuslaseks kerkinud peaministri ja Reformierakonna liidri Andrus Ansipi imago asendub Eesti majanduse ja äriedu hävitaja omaga. Rida ärimehi Sahistajate meelest võiks sellesse ritta sobida Urmas Sõõrumaa, Oliver Kruuda või ükskõik kelle avaldused, kes räägib, et pronksööd tõid talle äris tagasilöögi. Keskerakonna peasekretär ja parlamendifraktsiooni liige Kadri Must usub, et Savisaar tegeleb ikkagi Keskerakonna, mitte Reformierakonna asjadega. Sestap Must selliseid jutte tõsiselt ei võta. «Minul tuleb siin ikka meelde vanasõna, et hiirele on kõige suurem loom kass,» rääkis ta. «Paljudele poliitikutele võrdub Savisaar jätkuvalt kõige kurja kehastusega, keda saab kõiges süüdistada.» Tõsiselt ei võta Sarnaselt Mustaga ei võta selliseid jutte tõsiselt ka mitu koalitsioonipoliitikut. Nende hinnangul on valitsuse toetus praegu nii suur, et seda pole mõtet umbmääraste süüdistustega kõigutada püüda, ja sellest saab aru ka Savisaar. Nii mõnegi uskuja hinnangul on see aga üks sammuke Savisaare plaanist Keskerakond uuesti riigitüüri juurde tagasi tuua. Nende veendumusel saab seda teha vaid juhul, kui Reformierakonna maine täielikult hävitada. Sellisel juhul teeks Keskerakonnaga valitsuse teised praegused koalitsioonierakonnad, kellele on võimulpüsimine tähtsam varasematest lubadustest jätta liit Keskerakonnaga loomata. (PM) |
