Nelikümmend aastat pärast Kuuepäevast sõda paistab rahu iisraellaste ja palestiinlaste vahel olevat kaugemal kui kunagi varem. Iisrael keeldub siiani tunnustamast uut Palestiina ühtsusvalitsust läbirääkijana, sest sinna kuulub Hamas.

Palestiina valitsus on ühendatud administratiivselt, kuid lõhestatud poliitiliselt. Poliitiliselt on Palestiina peaminister Ismail Haniyeh jätkuvalt Iisraeli ja praeguste kokkulepete tunnustamise vastu, ta kuulutas, et kehastab igakülgse vastupanu jätkajat. Millist garantiid annab niisugune seisukoht rahuleppeks?

See on küsimus, mille Euroopa Liit peaks endale esitama, kui arutab, kas taastada finantsabi Palestiina Omavalitsusele. EL peaks Hamasile selgeks tegema, et ei kavatse rahastada terrorit ega rahust keeldumist. Kui palestiinlased tahavad Euroopa abi – mida ma toetan täielikult –, peavad nad olema valmis rahu sõlmima.

Kui praegune Palestiina juhtkond muudab oma hoiakut, ei ole meil midagi läbirääkimiste vastu. Oleme nn kahe riigi lahenduse poolt ja tunnustame Lähis-Ida teekaarti, kuid oleme terrori vastu.

Samas ei suuda me kokku leppida palestiinlaste «õiguses naasta». Kui tunnustataks sellist õigust, oleks palestiinlaste enamus juudienamuse asemel ja see tähendaks juudiriigi lõppu.

See on demograafiline, mitte religioosne küsimus: Araabia riigis on araablased enamuses ning juudiriigis juudid enamuses. Palestiinlaste «õigus naasta» on vastuolus kahe riigi lahenduse ideega, sest see tähendaks ühte riiki – Palestiina riiki. Keegi Iisraelis ei lepiks sellega.

Kuid piirkonnas on teisigi probleeme, millega Iisraelil ja kogu maailmal tuleb silmitsi seista. Iraan on ainuke riik, kes on avalikult teatanud soovist hävitada teine ÜRO liikmesriik. Kui riigi president esineb hullude kõnedega, eitab holokausti ega varja soovi kontrollida Lähis-Ida, siis kes suudab garanteerida, et tema ähvardus ei ole tõsine?

Küsimus ei ole Lähis-Idas n-ö tuumatasakaalu taastamine, nagu väidavad Iraani juhid. Iisrael ei ole kunagi kuulutanud, et rikastab uraani ja ehitab tuumapomme hävitamaks teist riiki. Vastupidi, Iisrael on öelnud, et ei kasuta esimesena tuumarelva.

Iisrael tahab rahu ja stabiilsust. Aga me ei saavuta eesmärki üksinda, veel vähem läbirääkides nendega, kelle arusaamas rahulikust Lähis-Idast ei ole kohta Iisraelile.

Copyright: Project Syndicate/HVG, 2007. www.project-syndicate.org

Kuuepäevane sõda

• 1967. aasta 5. juuni varahommikul ründas Iisrael Egiptuse lennuväge ning vallandas kuus päeva kestnud sõja. Araabia maade ja juudiriigi verine konflikt kestab seniajani.

• Iisrael vallutas alasid nii Egiptuselt (Siinai poolsaar, Gaza sektor), Jordaanialt (Läänekallas, Ida-Jeruusalemm) kui ka Süürialt (Golani kõrgendikud). Sellega suurendas Iisrael kuue päevaga neli korda oma kontrolli all olevaid alasid.

• Sõja tagajärjel põgenes Palestiina aladelt sadu tuhandeid inimesi, ainuüksi Jordaanias kasvas Palestiina põgenike arv 332 000-lt 745 000-le.

• Sõjas hukkus 776 Iisraeli sõdurit, hinnanguliselt 11 500 egiptlast, 6094 jordaanlast ja 1000 süürlast.

Allikas: AP, BBC

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 3.5