Poliitik Kalle Mihkels leiab, et Eestist skandaaliga lahkunud Hollandi diplomaat eksis ise inimesena elementaarse ja üldtunnustatud käitumisreegli vastu.

Lugesin eilsest Postimehest Hollandi suursaadiku Hans Glaubitzi kirja oma Eesti sõpradele ja tuttavatele. Ma pole küll lugupeetud diplomaadi sõber ega ka mitte tuttav, kuid oma arvamus on mul selle kentsaka ja mõneti halenaljaka loo kohta küll olemas.

Samal teemal: Hans Glaubitz: Üks jahmatav areng Tallinnas Liisi Poll: Inetu lugu

Tõepoolest, Eestimaa pole Holland ega ammugi mitte päikeseküllane Kuuba, kust diplomaadi meessoost elukaaslane pärit.

Seda nii kliima kui ka ajalooliste ja kultuuritraditsioonide poolest. Kui Hollandis näiteks on kohvikud, kus täiesti legaalselt saab kerget narkootikumi pruukida, seadustatud on prostitutsioon ja homopaaride kooselu ei tekita suuremat tähelepanu, siis meil see nii ei ole.

Eesti seadused ei ole Hollandi seadused. Islamimaades on näiteks mitme naisega abielus olemine tavaline ja igati seaduste ja tavadega kooskõlas. Ometigi ei ole kuulda olnud, et mõni Euroopast pärit ristiusku tunnistav diplomaat seda araabia maades teenistuses viibides kohalikele ette heidaks ja püüaks seal monogaamiat juurutada, sest «meil Euroopas on see nii tavaks». Selline käitumine oleks taunitav, et mitte öelda ülbe ja kohalike kultuuri solvav.

Minu meelest on Hollandi diplomaat inimesena eksinud elementaarse ja üldtunnustatud käitumisreegli vastu. Ammusest ajast on tuntud ütlus «When in Rome, behave as Romans do!» , mis äraseletatult tähendab seda, et võõrsil viibides tuleb sealse riigi kombeid ja tavasid austada. Homoabielud ei ole meil tavalised, ammugi siis traditsioonilised. Seda peaksid siia tööle lähetatud välismaalased teadma. Ma olen üsna kindel ka selles, et Hollandi diplomaadi ülesanne Eestis ei ole meie elukorraldust ja tavasid kritiseerida ning oma seksuaaleelistusi ja tavasid propageerida. Isiklike suhete probleemide segamine poliitikaga on lubamatu ja taunitav.

On veel üks asjaolu, millele tahaks osutada. Hollandi suursaadik Hans Glaubitz on oma elukaaslaseks valinud mehe, mustanahalise mehe. See on tema valik ja ma ei kommenteeri seda.

Elagu kellega tahes, kuid Eestis hoidku eraelu tööst lahus. Ka ärgu lugupeetud diplomaat, kes oma ametist lähtuvalt esindab muide Hollandi ametlikku seisukohta, nõudku, et kõik tema valikust vaimustuksid ja talle aplodeeriksid. Ja ärgu tulgu selgitama, kui rumalad ja arenematud on eestlased ja Eesti riik, et sellist demokraatia ülimat väljendust nagu homoabielud vääriliselt ei hinda. Mis teha, ma ei suuda Hans Glaubitzi raskele elule siin Euroopa ääremaal kaasa tunda. Loodetavasti läheb teenekal diplomaadil koos oma elukaaslasega Kanadas paremini ning kõik on õnnelikud ja rõõmsad.