Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaan Raul Eamets nõustub, et ühes sandimas seisus on hetkel just vanad bakalaureused, sest neil tuleb edasiõppe pärast konkureerida palju parema ettevalmistusega inimestega ehk siis kuue aasta magistritega.

Haridusministeeriumi kõrgharidustalituse juht Annika Tina ennustab aga, et selline seis on ajutine, sest juba mõne aasta pärast hakkab teadusmagistrite arv doktoriõppe konkurssidel oluliselt langema.

Eelmisel nädalal haridusministeeriumis vastu võetud määrus, mis võrdsustas vanad bakalaureusekraadid kvalifikatsiooni poolest uute magistrikraadidega, kuid ei andnud kraadi ennast, sulges 4+2 bakalaureustele tee tasuta magistriõppesse, sest selles nähti topeltharidust, mis oleks tasuline.

Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna juhataja Karl Pajusalu jääb samuti bakalaureustest doktorite tegemise võimaluse suhtes alalhoidlikuks ning ütles otse välja, et ei pea seda realistlikuks.

Mõnevõrra optimistlikum on aga Tallinna ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Aleksander Pulver, kelle hinnangul on see tervitatav algatus ja võimaldab edaspidi küsimustele paindlikumalt läheneda, kuna doktorikohale kandideerimisel saab otsustavaks ikkagi tudengi huvi valdkonna vastu ja kompetents.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.33