Loore Emilie Raav: tsirkus – ennenägematu harmoonia! 09.05.2008 00:01 Loore Emilie Raav, loomaõiguslane
|
| |
|
 |
Loore Emilie Raav |
 |
|
|
|
Hämmastav ja suurejooneline! Tsirkusetelgi kupli all demonstreerivad tsirkuseartistid ja nende neljajalgsed partnerid erakordset täiuslikkust, suurt meisterlikkust.
Iidse dressuurikunsti mõte avaneb täies ulatuses – see on kutse inimese ja looma harmoonilisele suhtele. Siin valitsevad Ilu, Imetlus, Vaimustus ja Naer. See on – LOOMADE TSIRKUS.
Kas nüüdseks tõesti leitakse, et kutse inimese ja looma harmoonilisele suhtele on endast nõrgema dresseerimine ehk domineerimine, allutamine ja vangistamine? Mainitud suurejoonelises tsirkuses on sunnitud kuus krokodilli, neli lõvi, viis hunti, kolm hüääni, kaks ilvest, kolm ahvi ja dresseeritud koerad-kassid esinema järgmise viie kuu jooksul absoluutselt iga päev. Lausa kuni kolm korda päevas.
Ja tegelikult mitte viis kuud, vaid terve nende elu. Lisaks sellele elavad need metsloomad terve aja transpordipuurides ja konteinerites. Aga elu teeb ju põnevaks see, et vahepeal saab igasugused ägedaid trikke teha! Mis sellest, et need on liigile äärmiselt ebaloomulikud. Asjad, mida ükski loom eales tegelikult ei teeks, ei tahaks ega tegema peaks.
Loomadele meeldib
Milleks üldse? Et inimesel tore oleks. Ei mingit praktilist vajadust. Ainult meelelahutus. Kuidagi omakasupüüdlikult egoistlik lähenemine või mis...
Tsirkusetuuri korraldaja Lauri Viikna suutis 1. mail ETV meelelahutussaates «Paar» ehedalt demonstreerida, kuidas krokodillile tegelikult ikka üldse ei meeldi, kui talle pead lõugade vahele topitakse ja kuidas metsikud loomad kurjad on...
Miks peaks keegi hirmsasti tahtma, et talle midagi vägisi suhu topitakse? Ja seda selleks, et oleks põnev vaadata! Seejärel oli saatejuht üllatunud, et loom tahab jalga lasta. Palun öelge üksainus põhjus, miks sellisesse olukorda pandud loom ei peaks tahtma põgeneda, kui teda jõuga sunnitakse tegema asju, mis talle ei meeldi? Ja muidugi on hüään kuri – ta on ju kiskja!
Metsloom, kes hoolimata oma puuris elatud elust ei ole kohastunud eluks koos inimesega ja inimese loodud elukeskkonnas. Kus surutakse maha looma instinkte ja eiratakse võimalusi liigiomasele elule ja käitumisele. Sundides loomi tegema ebaloomulikke trikke jne.
«Meie tsirkuses on kõik korras!» Nii kinnitas Viikna tollessamas telesaates saatejuhi märkuste peale, et loomade dresseerimiseks kasutatakse piitsasid, orasid ja vägivalda... On keeruline mõista, mismoodi saab mõelda, et loomade elu puuris saab pidada kordaminekuks. Stress, ruumipuudus, stereotüüpne käitumine… Võrdlus inimese vangistusega on üsna hea – saab süüa ja peavarju, misasja ta siis veel tahab?
Ja olgu siis, et just selles tsirkuses piitsad ja orad väidetavalt kõrvale jäävad...
Aga tsirkust nüüd külastades toetatakse ja tolereeritakse võib-olla järgmiste loomade väärkohtlemist. Loomad, kes tulevikus võib-olla loodusesse jääksid, jõuavad siiski tsirkusesse. Järgmise ustava publiku silme ette, sest «tavaliselt on ju kõik korras».
Kui loomade narritamist ei lõpetata nüüd, siis õigustab see samu malle ka edaspidi. Miks muidu on paljud Euroopa Liidu riigid keelanud või piiranud metsloomade kasutamist tsirkuses (näiteks Austria, Ungari, Horvaatia, Taani, Soome ja Rootsi).
Tsirkuse boikott
Mitmesuguste boikottide ideede taustal avaldaks lootust, et inimesed loomade ebanormaalset kohtlemist heaks ei kiida ja loomadega tsirkust ei külasta.
Väide, et nii on ju kogu aeg olnud, ei õigusta seda, mis on nüüd. Kunagi «on olnud» nii, et valge on parem kui mustanahaline. Ja «on olnud» koonduslaagrid...
Ja kui te soovite oma lastele midagi toredat ja head näidata, siis lugege neile parem Hugh Loftingi Doktor Dolittle’i loomajutte – milles on esikohal inimlikud väärtused, võrdsus ja austus teiste vastu, erinevalt loomadega tsirkusest... |
|
|
|
|