|
Parlamendiliikmed nõudsid samuti, et Venemaa täidaks Viini konventsiooni.
Samas leidis paar saadikut, et rahvusvähemuste õigused Eestis ja teistes Balti
riikides ei ole täielikult kaitstud.
Parlamendi president Hans-Gert Pöttering märkis oma sõnavõtus, et 9. mai on
väga vastuoluline kuupäev, tähistades osadele rahvastele Schumani deklaratsiooni
ning Euroopa ühtsust, teistele aga Nõukogude Liidu türannia algust.
Pöttering rõhutas, et «vastuolulisi seisukohti ajalooliste sündmuste osas ei
tohi kunagi vägivallaga püüda lahendada. Me mõistame mässud ja rüüstamised
otsustavalt hukka.»
Ta tsiteeris ka Eesti president Toomas-Hendrik Ilvese sõnu, et Euroopas ei
ole tavaks nõuda naaberriigi demokraatlikult valitud valitsuse tagasiastumist
ning et Euroopas on Viini konventsiooni rikkumine mõeldamatu.
President Pöttering meenutas Euroopa Parlamendi 2005. aasta resolutsiooni,
milles märgiti, et rahvusvähemusi kaitstakse.
Samuti märkis president Pöttering, et Euroopa Liit põhineb väärtustel ning et
nende kaitse on meie ühine ülesanne. «Kui ühele Euroopa Liidu liikmesriigile
avaldatakse survet, puudutab see meid kõiki. Eesti võib meie solidaarsusele
kindel olla,» rõhutas ta.
Eesti nimel kõnelenud Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni
( ERP-ED) saadik Tunne Kelam tänas kõiki toetuse ja solidaarsuse eest.
Oma kõnes rõhutas Kelam, et see ei ole vaid Eesti ja Vene Föderatsiooni
vaheline kahepoolne küsimus. «See on proovikivi. Täna testitakse Euroopa Liidu
reaktsioonikiirust, -selgust ja ajastatust. See mida me ootame, on Euroopa Liidu
tingimusteta tugev solidaarsus,» sõnas Kelam.
«Eelkõige ei tohiks me laskuda soovmõtlemisse. See, kuidas Vene Föderatsioon
kohtleb ühte Euroopa Liidu liikmesriiki, ei ole vaid kõrvalekalle. Putin
esitas oma Müncheni kõnes programmi uuest, palju agressiivsemast
välispoliitikast. Seda uut välispoliitikat võib nimetada neoimperialistlikuks
või revanšištlikuks,» sõnas Kelam. «Venemaa üritab taastada oma möödunud
mõjuvõimu Baltmaades ning endistes Varssavi pakti riikides energiabuumile
toetudes.»
ERP-ED fraktsiooni saadik lisas, et siinkohal on võtmesõnaks uute
liikmesriikide suveräänsus, mille saavutame ühel häälel kõneldes ja sellega
ühtsust näidates.
«Kui üks liikmesriik otsustab äkki oma minevikust rääkida selgelt ja
väärikalt ning satub sellega suure naaberriigi kontsentreeritud surve alla -
tema saatkondi rünnatakse, tänavarahutused organiseeritakse välisriigi abiga,
välisriigi ametnikud nõuavad demokraatlikult valitud valitsuse tagasiastumist,
rakendatakse majanduslikku blokaadi, Eesti riigi valitsusasutuste veebilehekülgi
rünnatakse - siis on murettekitav riigi suveräänsuse olukord,» nentis Kelam.
«On veel üks suveräänsus, mida peame kaitsma - õigus otsustada ja hinnata oma
minevikku,» lisas Kelam.
ERP-ED fraktsiooni esimees Joseph Daul avaldas debatil Eestile toetust ning
pidas Moskva suhtumist lubamatuks. «Venemaa poolt on tegemist Euroopa
Liidu liikmesriigi suveräänsuse rikkumisega. Kuid Venemaa ei pea arvama, et
sellise suhtumisega õnnestub meid lahutada,» märkis ta.
«Täna oleme kõik eestlased,» sõnas Daul.
Eesti saadikutest veel sõna võtnud sotsiaaldemokraat Andres Tarand keskendus
europarlamendi resolutsioonis sisalduvatele Eestit puudutanud punktidele.
Tarandi sõnul arvab osa Euroopa Parlamendi liikmetest, et pronkssõduri
äraviimine oli Eesti-poolne provokatsioon.
«Provokatsioon oli hoopis Venemaa korraldatud - kuju sai seal kohal aastaid
rahulikult seista, kuni provotseeriti kuju juures kähmlus. Pärast kuju
eemaldamist on Venemaa provotseerimistee tõenduseks muuhulgas sündmused
saatkonna ees Moskvas, küberrünnakud ja majandusblokaad, rääkimata Eestis
meeleavalduste ja lõhkumiste organiseerimisest,» sõnas Tarand.
Samal debatil osalenud sotsiaaldemokraat Marianne Mikko juhtis tähelepanu
ohule, mida kujutavad enesest Venemaalt juhitud küberrünnakud. «Eesti suutis
ründe tõrjuda, kuid selle mahitamine Venemaa poolt on agressiooniakt, mis ei
tohi reaktsioonita jääda,» leidis Mikko.
«Euroopa Liit peab käsitlema küberrünnakut Eestile kallaletungina kogu
Euroopa Liidule. Samaaras tuleb sellest venelastega selges keeles rääkida,»
lisas ta.
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni saadik Siiri Oviir
selgitas oma kõnes pronkssõduriga seotud vastuoludest ning andis ülevaate
eestlaste vaatenurgast.
Oviir märkis ka, et umbes aasta tagasi muutis ekstremistide Nõukogude Liidu
lippudega kogunemine pronkssõduri hukkunute mälestusmärgist okupatsiooni
mälestusmärgiks ja sellega pidevate pingete allikaks. Ta kirjeldas seejärel 26.
aprilli sündmuseid, sealhulgas rahutusi ning rüüstamisi. Oviir märkis, et
seejärel algasid Venemaa propagandarünnakud, kuni Vene riigiduuma nõudmiseni
valitsus välja vahetada. Oviir tänas lõpetuseks kõiki Eesti toetajaid.
Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise resolutsioonis on sees mitu punkti, mis
puudutavad Eestit. Selles tuuakse välja Eesti saatkonna töö peatamine, saatkonna
ees olevad meeleavaldajate rünnakud diplomaatide vastu ja Eesti lipu põletamine.
Samuti kutsub resolutsioon üles olema solidaarne Eestiga. Nagu ka Venemaad
austama Viini konventsiooni, mille kohaselt saatkonnad peavad saama normaalselt
töötada.
Resolutsioon peaks vastu võetama homsel hääletusel. Toimetas PM Online |
