| Uuringufirma Demoskop korraldatud küsitlus näitas, et 90 protsenti 15- kuni 20-aastastest rootslastest pole mitte kunagi kuulnud Gulagist, vahendas The Local.
Auschwitzi koonduslaagrist olid aga teadlikud 95 protsenti küsitletutest.
«Kahjuks pole me selle üle üllatunud,» kommenteeris küsitluse tellinud UOKi
(Kommunismi Teabe Organisatsioon) rajaja Ander Hjemdahl. «Pärast paljude koolide
külastamist mitme aasta vältel tekkis meil tugev eelaimdus, et tulemus võib
selliseks kujuneda.»
Üleriigilises küsitluses osales 1004 noort rootslast. 43 protsenti neist
usuvad, et kommunism on hävitanud vähem kui miljon inimelu. Viiendik
küsitletutest arvas, et hukkus vähem kui 10 000 inimest. Tegelik
number on aga umbes 100 miljonit inimelu.
Küsitlus näitas, et 40 protsenti Rootsi noortest usub, et kommunism
aitab kaasa maailma majandusliku heaolu suurenemisele. 22 protsendi hinnangul on
kommunism valitsemise demokraatlik vorm ja 82 protsenti küsitluses osalenutest
ei suhtu Valgevenes toimuvasse kui diktatuuri.
Hjemdali sõnul on sel mitmeid strateegilisi põhjuseid. Näiteks on
sotsiaaldemokraadid pärast sõda toimunud valimistel võitnud absoluutse
häälteenamuse vaid ühel korral. Sellepärast on nad pidanud lootma ka
väiksematele parteidele, üks sellistest on olnud ka kommunistlik
partei.
Teine põhjus on, et valdav enamus Rootsi ajakirjanikest on vasakpoolsed.
Hjemdahl oletab, et mõningat võhiklikkust ajaloosündmuse suhtes võiks
seletada sellega, et Rootsi aktsepteeris Leedu, Läti ja Eesti
annekteerimise Nõukogude Liidu poolt.
Ajalehes Dagens Nyheter täna ilmunud uuringutulemused kutsusid esile
tugeva reaktsiooni.
«Meil on olnud palju reageeringuid terve hommiku jooksul. Mõned agressiivsed kommunistid on helistanud, et avaldada oma arvamust. Meile on helistanud kaks kommunismiohvrit, kes nutsid telefonitoru otsas ja selgitasid, et nad on sellist uuringut oodanud 50 aastat,» rääkis Hjemdahl.
Ta lisas, et organisatsioon plaanib teha oma uuringud
rahvusvahelisele üldsusele kättesaadavaks ja tõlkida materjalid inglise
keelde.
UOK auliikmed ja kaastöölised on näiteks Eesti ekspeaminister Mart Laar,
Euroopa Liidu parlamendi Läti saadik Sandra Kalniete ja Rootsi välisminister
Carl Bildt. Toimetas Mari Kamps, PM online |
