|
Erakonna Narva osakonna esimees Vladislav Ponjatovski ütles, et erakonna
liikmed asetasid lilli Peetri väljakul paiknevale memoriaalile ja tundmatu
sõduri hauale.
Esmaspäeval ilmus maakonnalehes Põhjarannik Res Publica Narva ringkonna
õnnitlus sõjaveteranidele.
Ponjatovski sõnul on Res Publica esindajad Narvas sõjaveterane võidupüha
puhul ikka õnnitlenud ja erakonna keskjuhatus pole selles osas mingeid märkusi
teinud.
Ta lisas, et ka erakond Isamaaliit, kes aprillis otsustas alustada Res
Publicaga ühinemist, ei ole õnnitlemise üle pahameelt avaldanud.
Isamaaliidu poliitikasekretär Margus Tsahkna ütles, et erakonna selge
seisukoha järgi tähendab Teise maailmasõja lõpp eesti rahvale Nõukogude
okupatsiooni, mis tõi kaasa tuhandete perekondade represseerimise ja hävitamise.
«Seda päeva ei saa tähistada eesti rahva võidupäevana,» lisas ta.
Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas avaldas teisipäeval kahetsust, et Res Publica
juhtkond ei pööranud piisavalt tähelepanu hoiatustele kahe erakonna suhete
ähmastumise võimalikkusest, kui Res Publica Narva osakond korraldab 9. mail
demonstratiivselt niinimetatud võidupüha tähistamise.
«Kahjuks suhtuti liiga kergelt tõsiasja, et Nõukogude okupatsioon on toonud
eesti rahvale palju kannatusi ja okupatsiooni põlistamise pidulik tähistamine
solvab paljude eestlaste tundeid,» lisas ta.
Lukas nimetas ka kohatuks Res Publica Narva osakonna kinnitusi, et Isamaaliit
suhtub sellistesse aktsioonidesse mõistvalt.
«Res Publica Narva osakond peaks mõistma, et käimas on ühinemisprotsess just
Isamaaliiduga, mitte mõne paindlikuma ilmavaatega erakonnaga,» teatas erakonna
esimees.
Ida-Virumaalt valitud parlamendisaadik ja Res Publica eestseisuse liige Ants
Pauls ütles, et erakonna liikmete vabadus oma mõtteid väljendada on üks
demokraatliku erakonna tunnus.
«Kuigi ka Res Publica näeb, et 9. mai ei ole Eesti jaoks võidupäev,
aktsepteerib erakond, et erinevates piirkondades on inimesed, kes peavad
erinevaid asju oluliseks,» lausus ta.
Pauls lisas, et rahvusküsimuse käsitlemisel on kahe erakonna seisukohad olnud
küll mõneti erinevad, kuid uue partei programmi tehes on jõutud kompromissini
ning lepitud kokku, et ennekõike on oluline moodustada ühiselt konservatiivne
rahvapartei, kuhu on oodatud Eesti riigist lugu pidavad inimesed nende rahvusest
sõltumata.
Varem tekitas teade kahe erakonna ühinemisplaanidest nurinat Res Publica
Narva osakonna liikmetes, kelle meelest võib selline ühinemine viia erakonna
venekeelsete liikmete massilise lahkumiseni uuest parteist, kui nende huvidega
ei arvestata.
Ponjatovski toonitas, et praeguseks on kahe partei lähenemisprotsess jõudsalt
edasi liikunud tänu Isamaaliidu vastutulekule narvalaste
soovidele.
|