Enn Eesmaa (59)

riigikogu liige, Keskerakond

Loomulikult ei.Põhiseadus sätestab riigipea otseste töökohustustena paar tosinat tegevust. Kui president nende kõigiga hakkama saab, on ta oma tööd hästi teinud.

Riigipea erakordsus ja kordumatus algab aga alles siis, kui ta suudab selle esmavajaliku kõrval ja kohal veel midagi ning vaid talle omast pakkuda ja saavutada. Olümpiakulla võitmiseks peab olema tugev kohustuslikus kavas, konkurendi tõeline suurus aga avaldub ennekõike vabakavas. Eesti presidendil on vaatamata piiratud põhiseaduslikule rollile küllalt võimalusi erakordsust saavutada.

Ene Ergma (62)

riigikogu aseesimees, Res Publica

Minu lastepõlves õpetati koolis laulu «Suur Lenin, ta oli nii üllas, hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi ta võtaks sülle ja paitaks meil hellalt pead.» Ma ei armasta pead paitada ametikohustusena, aga südamest tulenevalt küll.

Mis puutub ordenitesse, siis nende jagamine on vägagi tähtis, see on riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamine ja ma ei näe selles midagi laiduväärset. Kuid ärgem muutkem seda peenrahaks. Presidendi roll on olla edasiviija ja tasakaalustaja. Presidendi roll on ennekõike olla oma rahva president.

Toomas Hendrik Ilves (52)

europarlamendi saadik, sotsiaaldemokraat

President peab oma selge ja arusaadava intellektuaalse ja moraalse hoiakuga tõstma võimu sihid ja tulevikuprobleemid päevapoliitikast kõrgemale ning võimaldama neile avaramat pilguheitu. Tal lasub kohustus muuta presidendi institutsioon erapooletuks mõttekojaks.

See mõttekoda koostaks ettepanekuid küsimuste kohta, millega valimisteks valmistuvad erakonnad tegeleda ei taha, kuid milleta Eesti riik edaspidi toime ei tule. President peab olema kui tulevikusihtide ja väärtushinnangute kompass Eesti alalises poliitilises tormis.

Peeter Tulviste (60)

riigikogu liige, Isamaaliit

President saab oma sõnaga sekkuda ühiskonna asjadesse ja nende käiku mõjutada. Seda tuleb teha eriti siis, kui mõni sündmus inimesi tavalisest enam häirib või meeli erutab.

President saab luua riigis vaimse nõudlikkuse õhkkonna, mis sunnib igaühte pingutama iseenda ja ühiskonna probleemide lahendamiseks. Need, kelle kohta lauldi, et «meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks hellalt pead», ei olnud mitte presidendid, vaid diktaatorid. Riigipea peab suhtuma kodanikesse kui võrdväärsetesse.

Jaak Aaviksoo (52)

Tartu Ülikooli rektor, parteitu

Tajun selles küsimuses veidi iroonilist alatooni meie presidendi suhteliselt tseremoniaalsete ülesannete suhtes. Samas on enamik rahvast seda meelt, et me vajame presidenti. Vajame selleks, et kehastada ja inimlikustada riiki kui keerukat õiguslikku, majanduslikku ja ühiskondlikku konstruktsiooni.

Vajame selleks, et anda riigile teatud stabiilsus ja tasakaalustada erimeelsusi. Vajame selleks, et tekitada võimalus iga kodaniku inimlikuks osaluseks riigis. Vajame selleks, et kõige kriitilisematel hetkedel ei hajuks vastutus.

Jaan Männik (61)

Eesti Telekomi juhatuse esimees, parteitu

Ei.

Paul-Eerik Rummo (64)

rahvastikuminister, Reformierakond

Presidendi roll ei pea kindlasti taanduma poseerimisele. Mis teenetemärkidesse puutub, siis olen mõelnud, et presidendina teeksin nende jagamises aastase pausi.

Aadu Must (55)

Tartu linnavolikogu esimees, Keskerakond

Nii hull see asi küll ei ole. Aga isegi presidendi käepigistus on tublile kodanikule väärtuslik autasu ja 70 aastat tagasi presidendilt kingituseks saadud taskunuga on tänini perekonna reliikvia.

Toomas Varek (57)

riigikogu esimees, Keskerakond

President on praeguste seaduste järgi ühiskonna tasakaalustaja. Piltlikult öeldes peab president tundma oma rahvast nägupidi, alates külavanemast ja lõpetades omavalitsusjuhtide ning parlamendiliikmetega.

Ta peab haarama oma teadvusse kõik ühiskondlikud tasandid. Sellelt pinnalt saab ta teha järeldusi ja sõnastada probleemid, mis on olulised kogu ühiskonnale. Ta märkab ühiskonna seesmisi hoovusi ja tema kohus on edastada rahvale sõnumeid, mida päevapoliitikud ei taju.

Jaan Manitski (63)

ärimees, parteitu

Kindlasti mitte. Samas on president ka kodanik ja inimene. Temal kui igal teisel kodanikul on ka kohustusi, mida seadused ei reguleeri: olla aktiivne ja hoolitsev, austada ühiseid väärtusi ja norme ning pakkuda eeskuju.

Parlament ja valitsus teevad poliitikat ja määravad prioriteedid. Igapäevasesse poliitikasse sekkumata peaks president toetama poliitilist protsessi. Kadriorg olgu inspiratsiooni allikas ja ideede generaator, ka poliitikute hea partner ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Laine Jänes (41)

Tartu linnapea, Reformierakond

Presidendi roll on suunata ühiskonda, osaleda Eesti tulevikuvisiooni loomises ja vajadusel seda vedada, juhtida riiki, rahvast ja maad nii, et see püsiks.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5