Peaaegu et oma poiss 09.05.2006 00:01 Tiit Tuumalu, vanemtoimetaja
Kes on Belgia nüüdistants? Mõistagi Anne Teresa de
Keersmaeker, Wim Vandekeybus, Jan Fabre, Alain Platel, Christine de Smedt,
Michele Noiret, P.A.R.T.S-i kool, aga miks mitte ka juba aastaid Brüsselis
resideerivad Meg Stuart ja Thomas Hauert, kui nimetada vaid esimesena pähe
tulevaid. |
|
Edasi läheb huvitavamaks. Nende n-ö ikooniliste nimede seljataga valitseb tohutu kirevus, kümned koreograafid ja trupid võitlevad koha eest päikese all, partisanidest marssaliteni, põhja-, lõuna- ja idamaalased. Brüssel on üks Euroopa tantsupealinnu, kahtluseta. Kild sellest mosaiigist on ka itaalia päritolu Matteo Moles, juba peaaegu et oma poiss ka Eestis – lavastanud Vanemuises, tantsinud IDA-festivalil ja õpetanud Tallinnas tudengeid, täna toob ta koos tantsuteatriga Fine 5 välja aga lavastuse «Just». See on «mänglev liikumine, mis püüab tabada elu, lootust, armastust, sõprust, viha ning kõigi nende keerukust – läbi huumori ja kerge iroonia», nagu ta ise ütleb. Just koreograafina on see Maurice Bejart’i Lausanne’i balleti endine tantsija ja hinnatud pedagoog üha jõulisemalt ka parnassile pürgimas, ja sugugi mitte edutult. Kaks nädalat tagasi kuulutas Flandria Kuninglik Ballett (mille ridadesse, muide, kuulub juhtsolistina ka Priit Kripson) ta üheks võitjaks noorte tantsuloojate rahvusvahelisel konkursil – Moles oli üks viiest, kes rohkem kui sajast registreerunust sõelale jäi ja kuningliku balleti tantsijatele lühilavastuse tegi. Toda 5000 euro suuruse Hapag-Lloydi preemia toonud tööd «Crossfade» iseloomustas ˛ürii kui väga moodsa liikumiskeelega teost (ärgem unustagem, tegu on ikkagi balletitrupiga!), mis moodustavat koos silmapaistva valgusre˛iiga suurepärase terviku. Matteo Molese «Just» täna, aga ka 13. ja 16. mail kell 18 Kumu auditooriumis
|