|
«Me peame seda vajalikuks,» tunnistas ministeeriumi pressiesindaja
agentuurile AFP võimalikust keelust rääkides. «See pole lubatud üheski teises
riigis,» selgitas ta.
Naisametnik märkis, et vastav dokument on juba ettevalmistamisel, kuid
lähemaid detaile ta selle kohta ei avaldanud. Hülgejaht on
siiski lubatud ka Kanadas, kus seda enim praktiseeritakse, samuti Norras,
Gröönimaal ja Namiibias.
Vene tuntud meediatähed ja keskkonnaaktivistid pidasid eelmisel kuul
meeleavalduse hülgepoegade küttimise vastu, mida praktiseeritakse Valge mere
kallastel tavaliselt just kevadkuudel.
Kohalik televisioon näitas märtsis ka kaadreid hülgeküttidest, kes lõid
kaigastega maha ühe hülgepoja teise järel nii, et lumi oli värvunud verest
punaseks. Hülgepoegi jahitakse neilt saadava hinnalise karusnaha, rasva ja
liha pärast. Loomad halvatakse tavaliselt löögiga pähe, mis tähendab, et
paljud nülitakse elusalt.
Ministeeriumi pressiesindaja sõnul on hülgepoegade tapmise keelustamist
nõudvale petitsioonile alla kirjutanud juba ligi 335 000 inimest.
Kommersandi andmeil on võimaliku keelustamise taga ka valitud president Dmitri
Medvedev, ehkki ministeeriumis sellest midagi ei teatud.
Samas on hülgepoegade küttimise keeld duumas vastu võetud juba aastate eest,
ent praegu ametist lahkuv president Vladimir Putin vetostas selle seaduse aastal
2000. Sellele eelnevalt kehtinud kvoodi järgi võis riigis aastas tappa 35
000 hüljest.
Eesti loomaõiguslaste liikumine Loomade Nimel korraldab homme Tallinna
vanalinnas Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna ees samuti meeleavalduse,
protestimaks idanaabrite juures toimuva massilise hülgepoegade tapmise
vastu.
Venemaa saatkonnale antakse piketil üle palvekiri, kutsumaks sealseid võime
üles kasutama kõiki nende võimuses olevaid vahendeid, et peatada hülgepoegade
massiline tapmine Arhangelskis, kus ühele Norra firmale on antud luba tappa
seekord koguni 100 000 hülgepoega. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
